Inimesed käivad rabades palju ujumas, kuid see on tekitanud teatud probleeme.

“Suplemise tulemusena on peamises supluslaukas vesi ühtlaselt segunenud. See tähendab seda, et nii pinnakiht kui ka sügavamad põhjakihid on praktiliselt sama temperatuuriga. Lisaks uurisime servataimestikku ja supluslaugaste juures oli selgelt näha rohundi rohkus ja puhmastaimed olid taandunud,” lausus Loodusturismi matkakorraldaja Imre Arro.

Probleemkohaks on olnud ka päikesekreemide ja muu kosmeetika vette sattumine.

“See, et nad sinna vette jäävad, on kindel ja seda kihti võib seal ka märgata, aga selle mõju peab kindlasti mõõtma,” sõnas Eesti Maaülikooli loodusturismi vanemlektor Marika Kose.

Muutuste ulatus sõltub muuhulgas sellest kui tihti ja millisel viisil inimesed sama rabapiirkonda kasutavad.

“Meie teadusuuringud näitavad, et kui ikkagi väga palju ühes kohas kõndida, siis toimuvad ka väikesed lokaalsed muutused. Kui neid väikeseid muutuseid on väga palju ühes kohas, näiteks väga populaarsetes soodes nagu Viru raba, Kakerdaja raba või siis Kõnnusoo, kus käib palju inimesi nii radadel kui ka radadelt väljas, siis võib-olla need sood ei tunne ennast enam üldsegi nii hästi,” lausus Kose.

Laugaste elurikkuse hoidmiseks soovitavad teadlased kasutada neid kiiresti või minna hoopis mujale.

“Kindlasti ei saa öelda, et nüüd ei saa ja ei tohi seda vett seal puutuda. Aga võib-olla tasub mõelda, kas on hädasti tarvis sinna ujuma minna. Ehk tõesti käid, teed oma selle supluse seal ära, tunnetad ära selle vee ja tunde ning siis tuled välja tagasi ja ei tekita sinna nii-öelda selliseid lisajälgi ja lisakoormust. Võib-olla sobib mõni selline suurem järv, kus on suplemiseks taristu loodud ja mis tegelikult on suplemiseks mõeldud järved, jõed, rannad,” ütles Kose.