Tänavune päikeseküllane suvi tõi Lõuna-Eestis kaasa hea kurgisaagi. Kuid see tähendas, et kevadel tuli kasvuhooneid kõvasti kütta ja kuumadel suvepäevadel tihedalt kasta.

“Meil on kasvuhoonekurk, mida tuleb ikkagi kütta, sest kurk ei kasva alla 15 kraadi. Kuna me kütsime, siis me ikka saime päris hea saagi,” sõnas Joosepi talu perenaine Kaire Roositalu.

Hoolimata hinnatõusust soovivad Eesti inimesed jätkuvalt osta kodumaist kurki.

“Iga aastaga jääb see kasumlikkus järjest väiksemaks. Hind küll tõuseb, kuid ka samas tõusevad sisendtoorainete hinnad ja seda siis nii kütte, taimekaitsevahendite, seemnete, turvaste ja kõige selle näol. Kui kevadel esimesed kurgid tulevad, siis kliendid küsivad kohe, et kas need kurgid on kullast ka tehtud teil,” lausus Matu talu esindaja Ertti Viilu.

Hapukurgihooaeg saab kahe nädala pärast läbi. Salvesti tehases läheb sel aastal purki 1,3 miljonit kurki. Kuna saagikus oli hea, läheb Eesti kurki purki rohkem kui mullu ja see on hea, sest muidu tuleksid viljad Lõuna-Euroopast.

“Eesti tooraine eelis kindlasti ongi see, et me saame ühel päeval korjatud kurgi ikkagi suures plaanis järgmine päev juba purki. See on kindlasti kvaliteedi mõttes väga hea näitaja,” ütles Salvesti juht Jaanus Aal.

Kurk ei lähe purki üksi, vaid neile lisatakse ka näiteks tilli.

“Kui siin eelmine aasta oli ka tilli saadavusega väljakutseid, siis see aastas neid väljakutsed ei ole. Me kasutame tõesti tilli üksinda, viis tonni tilli kulub meil,” sõnas Aal.

Kurgihooaeg kestab tööstustes juulist augusti lõpuni. Hommikul põllult korjatud toodang jõuab purki päeva lõpuks.

“Purki panemine on ikkagi käsitsi töö. See võtab ikka rohkem vilumist, aga hakkimisel juba masinad teevad tööd,” ütles Salvesti tootmistööline Heili Kändra.

Alates septembrist hakatakse tehase liinidel purkidesse panema sügisesi köögivilju.