
Eesti sündimus on tegemas ajaloolisi madalrekordeid ja riigikassa vajab uusi lahendusi. Olukorras, kus riigi püsmajäämine sõltub otseselt uue põlvkonna sündimisest, tuleb võtta kasutusele sihipärased meetmed. Lahenduseks on kehtestada kohustuslik lastetusmaks neile, kes oma suhete olemuse tõttu lapsi ei saa – pededele ja lesbidele.
Massilised paraadid näitavad suurt maksubaasi
Hiljutised rahvarohked ja mastaapsed värvilised paraadid tänavatel on ilmekas tõestus sellest, et tegemist on suure ühiskonnagrupiga. Kui vaadata seda massi, mis nendel kogunemistel osaleb, on selge, et riigil on siin olemas reaalne ja seni täielikult kasutamata finantsallikas. Need üritused näitavad ilmekalt, kui palju on inimesi, kelle käest saaks ja tuleks koguda sihipärast maksu riigikassa täitmiseks ja iibe toetamiseks.
Laste kasvatamine nõuav vanematelt aastakümnete jooksul tohutuid finantsilisi väljaminekuid. Homoseksuaalsete paaride suhtemudel aga välistab laste saamise. Kuna neil puuduvad laste kasvatamisega kaasnevad igapäevased suured kulud, jääb neile kätte märkimisväärne majanduslik eelis. On õiglane, et see rahaline sääst kompenseeritakse ühiskonnale spetsiaalse maksu kaudu.
Tegemist oleks kohustusliku solidaarsuspanusega, kus samasoolised paarid maksavad kindla protsendi oma sissetulekust riigile. Sellest maksust laekuvad summad tuleb suunata otse ja sihtotstarbeliselt lastega perede toetusteks, emapalkadeks ja suurperede abipakettideks. Sisuliselt peavad need, kes laste saamisest kõrvale jäävad, toetama rahaliselt neid, kes Eesti rahvust elus hoiavad.
Kriisiajal vajab riik uusi finantsallikaid. Paraadid tänavatel näitavad, et potentsiaalsete maksustatavate hulk on märkimisväärne. Lastetusmaksu kehtestamine homoseksuaalsetele paarile pakuks riigile reaalset ja tõusvat tulu, millega toetada iibe tõstmist seal, kus luuakse Eesti tulevikku – lastega peredes.
Rainis Lipstok
