Tegemist on Eesti esimese suure töölaevaga, mille peamiseks kütuseks on biometaan ning mis on lisaks varustatud akupangaga elektri jõul liikumiseks. Uus laev suurendab riigi võimekust täita merel erinevaid ülesandeid, vähendades samal ajal laevastiku tegevuse keskkonnamõju.

Taristuminister Kuldar Leis märkis ristimistseremoonial, et KRATT on Eesti jaoks märgiline verstapost kestlikuma laevanduse suunas liikumisel ning heaks eeskujuks ka teistele. «Uus laev on hea näide sellest, kuidas riigi laevastikku saab uuendada korraga nii võimekamaks kui ka keskkonnahoidlikumaks. Peame oma laevastikku arendama targalt – üks laev peab suutma täita võimalikult palju erinevaid ülesandeid ning tegema seda väiksema keskkonnamõjuga. Eriliselt hea meel on, et uuenduslik töölaev on projekteeritud ja ehitatud siin Eestis,» sõnas Leis.

Ehitas Eesti ettevõte Baltic Workboats

Uue laeva projekteeris ja ehitas Eesti ettevõte Baltic Workboats, kelle jaoks on KRATT üks seni suurematest ja tehnoloogiliselt põnevamatest projektidest.

«Laeva ehitamisel oli oluline leida lahendus, mis ühendaks töölaeva suure töövõimekuse, mitmekülgsuse ja väiksema keskkonnamõju. Biometaani ja elektri kombineerimine annab selleks head võimalused ning muudab laeva oma lahendustelt unikaalseks kogu maailmas,» ütles Baltic Workboatsi juhatuse esimees Margus Vanaselja.

Uue laeva peamiseks kütuseks on surubiometaan ehk CBM ning laev on varustatud 400 kWh akupangaga. Biometaaniga saab laev läbida kuni 1000 meremiili kiirusel seitse sõlme. Akutoitel on võimalik sõita kuni kaks tundi kiirusel viis sõlme. Akupank võimaldab laeval ankrus olles kasutada elektritoidet kuni kümme tundi, vähendades nii abimootorite kasutamise vajadust, kütusekulu, heitmeid kui ka mürataset.

Esimene suurem töölaev üle kümne aasta

Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul on riigile kuuluva laevastiku järk-järguline uuendamine hädavajalik, et tagada riigi mereliste ülesannete täitmise võimekus. «Meie tänased peamised töölaevad on keskmiselt 30–40 aastat vanad ning nende töökindluse säilitamine muutub aasta-aastalt keerulisemaks ja kulukamaks. Uus töölaev KRATT aitab seda olukorda leevendada, sest tegemist on mitmeotstarbelise laevaga, mis saab täita väga erinevaid ülesandeid,» ütles Laasma.

Laasma hinnangul on väikese riigi jaoks oluline arendada laevastikku selliselt, et ei tekiks olukorda, kus laevad seisavad suurem osa aastast kai ääres tegevuseta. «Peame liikuma üheotstarbelistelt laevadelt mitmeotstarbelistele, sest ei ole mõistlik investeerida miljoneid laevadesse, mida saab kasutada vaid ühe ülesande täitmiseks,» lisas Laasma.

KRATT on esimene suurem töölaev, mille riik on viimase kümne aasta jooksul tellinud. Viimane suurem Riigilaevastiku kasutuses olev töölaev, mille riik ostis, on hüdrograafialaev Jakob Prei, mis valmis 2014. aastal Saksamaal.

Laev kaasaegsete teadusuuringute läbiviimiseks ja teisteks ülesanneteks

Uue laeva põhiülesandeks on hooajalised poide ja veeteede hooldustööd, kuid lisaks on see oluline platvorm kaasaegsete mereuuringute läbiviimiseks. Laev sobib nii keskkonnaalaste, okeanograafiliste, hüdrograafiliste kui ka geoloogiliste uuringute läbiviimiseks kogu Läänemerel.

Laeval on eluruumid kuuele meeskonnaliikmele ja kümnele teadlasele. Lisaks mess, puhke- ja spordiruum, kambüüs, majapidamis- ja kontoriruumid ning laborid.

Teadlaste käsutuses on ligikaudu 50 m² suurune märg- ja kuivlabor koos uuringuteks vajaliku laeva statsionaarsete tehnika ja seadmetega, sealhulgas merevee läbivoolusüsteemi, proovivõtuvahendite, töökohtade ja seadmete ühendamise võimalustega. Laeva tekil on vajalikud seadmed ja kinnitused uurimisvahendite, konteinerite, poide ja põhjajaamade veeskamiseks ning väljavõtmiseks. Laev võimaldab seejuures nt vee- ja setteproovide võtmist, merepõhja sonariuuringuid, uurimisseadmete pukseerimist, kaugjuhitavate ja autonoomsete seadmete kasutamist ning meteoroloogilisi ja bioloogilisi vaatlusi. Ilma varusid täiendamata saab laev merel töötada kuni seitse päeva.

«Uue laeva kanda saab aukartust äratav ring ülesandeid,» kommenteeris Laasma. Teiste kohustuste kõrval täidab laev ka 25% Eesti reostustõrje võimekusest. Reostustõrje ülesannete täitmiseks on laeval mobiilsed ja portatiivsed reostuse lokaliseerimise ja korje seadmed.

Laevale leiti tabav nimi üleriikliku nimekonkursiga

Riigilaevastiku uus laev sai nime üleriikliku nimekonkursiga, millele esitati rekordilised 2285 nimeettepanekut. Kuueliikmeline žürii jõudis pärast kõigi ettepanekute ja nende põhjendustega tutvumist ühehäälselt järeldusele, et uuele töölaevale sobib kõige paremini nimeks KRATT.

«Kratt on Eesti kultuuriloos tuntud kui väsimatu tegelane, kes saab hakkama kõigi talle antud ülesannetega. Just selline peabki olema üks hea töölaev – valmis minema merele, kui teda vaja on, ja tegema ära kõik vajalikud tööd,» ütles žürii liige, näitleja ja mereentusiast Marko Matvere.

Uue laeva ristiemaks sai TalTech Mereakadeemias doktorikraadi kaitsnud mereteadlane Riina Otsason, kes rõõmustas, et uus laev loob tulevikus mitmekülgsemad võimalused mereuuringute läbiviimiseks, kuid suudab selle kõrval merel ka palju muud vajalikku ära teha. «Kratt on selles mõttes väga tabav ja eestlaslik nimi – laev peab olema töökas, visa ja mitmekülgne ning merel ei tohi tal töö otsa saada,» sõnas Otsason.

KRATT oli ka üks konkursi populaarsemaid ettepanekuid: sama nime pakkusid laevale kokku 19 inimest.

Uue laeva maksumus 22 miljonit eurot

Laeva projekteerimis- ja hankeleping sõlmiti 2024. aasta jaanuaris. Laeva projekteerimis- ja ehitustööd vältasid 30 kuud.

Laeva projekteerimis- ja ehitustööde maksumus oli ligi 22 miljonit eurot. Projekti rahastati 100% ulatuses Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.