Kõige olulisemana selgus, et vetikatest eraldatud ainete ravitoime sõltub otseselt temperatuurist, millega neid töödeldakse. Olenevalt, kas seda tehakse külma või kuuma erilise leeliselise puhverlahusega, mõjuvad saadud ühendid keharakkudele täiesti isemoodi. Tõdemuseni jõudis rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuulusid Sri Lanka uurijate kõrval Tallinna Ülikooli, KBFI-i ning Eesti Maaülikooli teadlased.
Täpsemalt uurisid nad sooja mere punavetikat Gracilaria corticata ning sellest eraldatud liitsuhkrute ehk polüsahhariide mõju erinevatele hiire ja inimese rakkudele. Selgus, et külma lahusega eraldatud ained ergutasid tõhusalt immuunsüsteemi. Näiteks muutsid need haigustekitajaid õgivaid kaitserakke palju aktiivsemaks ja suurendasid lämmastikoksiidi tootmist pea kümme korda.
Kuuma lahusega kätte saadud ühendid käitusid aga omamoodi nutikate ravitsejatena. Need soodustasid tavaliste naharakkude kasvu ja haavade paranemist. Samas ründasid need ohtlikke melanoomi- ehk nahavähirakke ning pidurdasid viimaste jagunemist.
Vetikast pärit ühendid muudavad piltlikult öeldes rakkude töökorraldust. Külma lahusega saadud vetikaühendid annavad immuunrakkudele signaali rünnakuks, muutes arginiini nimelise aminohappe kasutamist. Kuuma lahusega saadud ühendid tekitavad aga vähirakkudes ainevahetusliku kaose ja häirivad nende elutegevust. Samas pakuvad need tavalistele naharakkudele täpselt õiget kütust ja kaitset oksüdatiivsete kahjustuste eest.
Teadlased loodavad, et tulevikus võib neist teadmistest sündida uusi ja ohutumaid ravimeid nii immuunhaiguste kui ka nahavähi vastu. Kuigi tulemused näitavad kätte suuna, kust uusi ravimeid otsida, viitavad teadlased ise uuringus mitmele kitsaskohale. Esmajoones põhinevad praegused avastused ainult katseklaasiuuringutel. Seetõttu pole veel selge, kas need vetikasuhkrud töötavad elusas loomas või inimeses täpselt samamoodi.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas iScience.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
