Kasutatud toiduõlist on võimalik valmistada lisandit, mis muudab lennukikütuse keskkonnasäästlikumaks, osutab Eesti teadlaste osalusel valminud uuring.
Pärast korralikku friikartulilaadungi fritüürimist jääb potti tavaliselt maha hulga õli. Heal juhul rändab see purgiga prügikasti ja halvemal juhul ummistab kellegi torustikku. Uus uuring aga näitab, et just seda sorti läbipraetud toiduõli võib muuta lennukikütust märksa keskkonnasäästlikumaks.
Eesti ja Prantsusmaa uurijad, sealhulgas nii Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Lennuakadeemia kui ka KBFI teadlased, segasid katsetes kokku tsingiühendid ja vana rapsiõli, milles oli praetud 190-kraadises kuumuses kümme laari friikartuleid. Madalal temperatuuril toimunud sünteesi tulemusel valmisid erilised nanoosakesed. Teadlased panid need proovile ehtsas (TA-8) gaasiturbiinmootoris, lisades neid tavalisele Jet A-1 lennukikütusele.
Kõige paremini töötasid just 130 kraadi juures valmistatud osakesed. Kui seda uut lisandit tilgutati kütusesse imevähe ehk kõigest kümme osa miljoni kohta, vähenes mootorikatsetes kahjuliku lämmastikdioksiidi heitkogus kolm protsenti.
Veelgi parema tulemuse andsid puhta rapsiõliga valmistatud osakesed: lämmastikuheitmed vähenesid nendega pea 18 protsendi võrra. Lisaks selgus, et nanoosakesed ei vaju kütusesegu seistes põhja ega lähe riknema ka vähemalt nelja kuuga.
Lennundus on samas valdkonnana ülikonservatiivne ja lennukimootorisse suvalist solki valada ei tohi. Nii uuris töörühm hoolikalt, ega see imeväike kogus nanoosakesi kütuse põhiomadusi ära ei riku. Segu tihedus, leekpunkt ja viskoossus jäid kõik rangelt lennundusstandardite lubatud piiridesse. See annab lootust, et lahendus ei jää vaid laboriseinte vahele. Siiski on autorite sõnul vaja esmalt teha täiendavaid pikaajalisi teste.
Kuidas selline rasva ja tsingi abielu aga lämmastikuheitmeid vähendab? Teadlaste sõnul on asi mikrotasandi keemias. Vana praeõli molekulid kinnituvad tsingiosakeste pinnale ja loovad nende ümber justkui kaitsekilbi, mis hoiab osakesi kütuses omavahel kokku kleepumast. See omakorda aitab kütusel mootorisse jõudes paremini pihustuda. Väiksemad kütusepiisad aurustuvad kiiremini ja segunevad õhuga ühtlasemalt, mistõttu toimub põlemisprotsess ühtlasemal temperatuuril.
Lisaks on vaja tsingiühendite lagunemiseks ohtralt energiat, mis jahutab otseselt põlemisprotsessi ja pärsib sellega kahjulike lämmastikoksiidide teket.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Materials Today Sustainability.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
