Sinivaala süda võib sügavale sukeldudes aeglustuda kõigest paari löögini minutis, kuid samal ajal peab maailma suurim loom suutma saagi poole söösta tohutu jõuga. Need kaks vajadust näivad esmapilgul teineteisele vastu rääkivat: üks säästab hapnikku, teine kulutab seda kiiresti. Teadlased kinnitasid vabalt ujuvatele sinivaaladele ja küürvaaladele spetsiaalsed EKG-seadmed ning jälgisid nende südant otse jahipidamise ajal. Selgus, et sügavuses toimuv «suurim biomehaaniline sündmus Maal» peidab endas erakordselt täpselt reguleeritud füsioloogilist trikki. Mis juhtub vaala südamega hetkel, kui hiiglane rahulikust sukeldumisest plahvatusliku sööstuni jõuab?
Sinivaala süda võib sügavusse sukeldudes aeglustuda vaid mõne üksiku löögini minutis, kuid ometi sooritab loom samal ajal kiireid ja jõulisi sööste, et saaki haarata. Kuidas on see füüsiliselt võimalik ja mida selline äärmuslik südamerütmi muutlikkus räägib maailma suurima imetaja keha toimimisest?
Stanfordi teadlased kinnitasid hiiglaslikele mereimetajatele eriseadmed, mis salvestasid korraga nii liikumist kui ka südame elektrilist aktiivsust. Uued andmed paljastavad ootamatuid mustreid nii jahtivate kui ka puhkeasendis vaalade südametöös – ja võivad osutuda oluliseks vihjeks nende tervise ja tuleviku hindamisel.
