Teadus

Nagu Odüsseuse reisides – meie kauge esivanem võis olla ühesilmne kükloop

Pea keskel asuv hele laik on kroon-kärniguaani keskmine silm. Looma tavalised silmad pole nähtavad, kuna pilt on tehtud tagantpoolt.
Loe kokkuvõtet

Inimese silmad on evolutsiooni üks keerukamaid saavutusi, kuid nende algus võis olla üllatavalt lihtne. Teadlased pakuvad nüüd, et meie kahe silma taga võib olla ühe väikese 600 miljonit aastat tagasi elanud merelooma kesksilm. Veelgi kummalisem on see, et sama iidse elundi jäänuk võib peituda meie ajus ja aidata meil öösel magama jääda.

Kas inimese silm sai alguse ühestainsast primitiivsest nägemiselundist iidse ussilaadse merelooma peas? Värske evolutsioonimudel vihjab, et meie paarilised võrkkestad ja sügaval ajus paiknev käbikeha võivad olla kauge eellase ühest kesksilmast välja kasvanud eri harud.

Teadlased on püüdnud seda lugu kokku panna mitte kivististe, vaid elusloomade rakkude ja närvivõrkude võrdluste abil. Kui nende rekonstruktsioon peab paika, tuleb inimese nägemiselugu alustada hoopis ootamatust kohast.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga