Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak rääkis, et Lõuna-Euroopa maastikupõlengute tõttu jõudis juuli viimastel päevadel Eesti kohale saastunud õhk. Saaste kontsentratsioon oli siiski selgelt väiksem kui Lääne- ja Kesk-Euroopa põhjapoolsete alade kohal.

Paljak nentis, et teisipäeval liigub taas saastunud õhk üle Eesti. “Ka seekord pole saaste väga kõrge kontsentratsiooniga,” ütles Paljak. Siiski on õhu läbipaistvus väiksem.

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa rääkis, et saaste ei mõjutanud sissehingatava õhu kvaliteeti kuigi palju. Osakesed liikusid kõrgemates atmosfäärikihtides ega jõudnud maapinna lähedale. Teinemaa selgitas, et saaste mõjutas siiski näiteks vihmapiiskade moodustumist.

Tervisele võivad põlengutest pärinevad osakesed olla kahjulikud juhul, kui need jõuavad hingatavasse õhku ja nende sisaldus muutub suureks. Tegemist ei ole tavaliselt otseselt mürgise mõjuga, kuid pikemaajaline kokkupuude suitsuosakestega võib tervist kahjustada.

Lisaks saastunud õhule kogub Vaikse ookeani ekvatoriaalosas hoogu ka erakordselt tugev El Niño, mis ähvardab lähikuudel tõsta tunduvalt planeedi keskmist õhutemperatuuri. Paljaku sõnul nimetatakse seda seekord super-El Niñoks. “Selliseid väga tugevaid El Niñosid pole väga sageli, umbes 20 aasta tagant,” sõnas Paljak.

Paljak selgitas, et El Niño on eelkõige Vaikses ookeanis toimuv nähtus. Selle ajal nõrgenevad passaattuuled, mille tulemusena tugevneb ekvatoriaalne vastuhoovus.

Tavaliselt kannavad tugevad passaattuuled sooja pinnavett Lõuna-Ameerika rannikult Okeaania ja Austraalia suunas. Selle asemele tõuseb sügavamatest veekihtidest külm ja toitainerikas vesi. Kuigi selline vesi on jahedam, loob see kaladele väga soodsa elukeskkonna, sest sisaldab rohkelt toitaineid.

Kui aga El Niño tugevneb, muutub olukord. Lõuna-Ameerika ranniku ja ekvaatori lähistel on soe ja niiske. “Sellisel juhul ei soodusta see ka kalade elukeskkonda,” nentis Paljak.

Samas on El Niño mõju tuntav ka Austraalias. Seal on idarannikul ilm tavapärasest soojem ja kuivem. Prognooside järgi kujuneb sealne kevad tavapärasest märksa kuivemaks ja soojemaks.

El Niño mõjusid on tunda põhjapoolkeral, sealhulgas Põhja-Euroopas, eeldatavasti alles poole aasta pärast. Varasemad tugevad El Niño perioodid ei ole Eestis toonud alati ühesugust ilma. Seetõttu ei saa teha kindlaid järeldusi, milline talv Eestis ees ootab.

Suveilmade puhul on seos mõnevõrra selgem. Varasematele väga tugevatele El Niño aastatele järgnenud suved on Eestis olnud pigem jahedamad ja vihmasemad. Samas rõhutavad eksperdid, et ka selle põhjal ei saa järgmise aasta ilma kindlalt ennustada. Seetõttu ei saa praegu väita, et 2027. aasta suvi kujuneb kindlasti jahedaks või vihmaseks.

Kuigi tuleva aasta suvi on veel lahtine, saab öelda, et vihma on oodata veel tänavu suvel. Paljaku sõnul saab Eestis oodata augusti jooksul äikesevihmasid. Lisaks võib olla tavapärasest tugevamaid sajuhooge.