Juuli keskel puhkesid suurimad põlengud Edela-Prantsusmaal Gironde’i piirkonnas ning Hispaanias Ávila ja Madridi provintsides. Tulekahjude tõttu evakueeriti sadu tuhandeid inimesi ning hävis sadu kodusid.

Hispaania More ametnike sõnul põles Ávilas ligikaudu 50 000 hektarit, mis teeb sellest riigi ajaloo suurima registreeritud maastikupõlengu. Ulatuse poolest ületati isegi 2025. aasta tulekahju, mis laastas Laroucot, Quirogat ja Oenciat.

NASA satelliidid tuvastasid Ávila tulekahju ilmingud esmakordselt 22. ja 23. juulil Burgohondo lähistel. Järgnevatel päevadel liitus põleng naaberprovintside tulekolletega. Kokku laastas tuli 77 000 hektarit.

Juuli lõpus tehtud satelliidipiltidel on näha ulatuslikke kahjustusi Burgohondo ümbruses. Kõige tugevamalt sai kannatada veehoidla ümbrus, kus hävisid kodud, restoranid, kämpingud, sadamad ja muud rajatised.

Sama tõsine olukord kujunes välja Edela-Prantsusmaal Bordeaux’st läänes. Juuli lõpuks oli maastikupõlengutes hävinud juba üle 90 000 hektari. Euroopa metsateabesüsteemi andmetel oli see riigi viimaste aastakümnete suurim tulekahjudes hävinud maa-ala.

Põlengud lõid ohtliku nähtuse

Keskkonnateadlaste analüüsi kohaselt muutis maastiku põlengutele eriti haavatavaks ebatavaliselt märg talv, mis soodustas rohumaadel ja põõsastikes tihedat taimede kasvu. Hilisemad kuumalained ja põuaperiood kuivatasid taimestiku, muutes selle kergesti süttivaks kütuseks.

Teadlaste hinnangul andis ohtlikule olukorrale viimase tõuke mitu päeva kestnud tugev tuul. Puhanguti ulatus tuulekiirus 65 kilomeetrini tunnis, mis soodustas tule kiiret levikut.

Edela-Prantsusmaa tulekahjud muutusid nii intensiivseks, et tuletõrjujate teatel tekkis haruldane rünksajupilv (pyrocumulonimbus) ehk nn tulepilv, mis ammutas energiat põlengu kuumusest.

Neid ebatavalisi pilvi jälgib rahvusvaheline atmosfääriteadlaste ja maastikupõlengute spetsialistide meeskond. Viimastel aastakümnetel on selliseid nähtusi registreeritud aeg-ajalt Hispaanias ja Portugalis, kuid spetsialistide sõnul oli see esimene kord, kui taolisest maastikupõlengu tekitatud pilvest teatati Prantsusmaal.

Mõlemas riigis kaasati kustutustöödesse tuhandeid tuletõrjujaid ja sõjaväelasi. Lennukitelt heideti vett ning maapealsed meeskonnad rajasid buldooseritega tuletõkkeribasid.

Juuli lõpuks saadi põlengud kontrolli alla ning ametivõimud hakkasid tühistama evakuatsioonikorraldusi. Sünoptikud hoiatavad siiski, et oht püsib suur, kuna on oodata kuumade ja kuivade ilmastikutingimuste jätkumist.