Varem saadeti Eestis ohuteavitused välja ühes SMS-is korraga eesti, vene ja inglise keeles. Kuigi kolmekeelne sõnum aitas jõuda erinevate keelerühmadeni, tekitas see praktikas probleeme. Sõnumid olid pikad, neid oli keeruline lugeda ja nende edastamine võttis kaua aega. Lisaks jagunesid ohuteavitused sageli mitmeks SMS-segmendiks, mis suurendas sidevõrgu koormust ja pikendas hoiatuste kohalejõudmist, kirjutab Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadur Stella Polikarpus.

“2022. ja 2023. aastal tehtud ohuteavituste keele-eelistuste testimine ja uuring näitasid, et kolmekeelsed SMS-ohuteavitused olid ohuolukorras liiga pikad ja raskesti hoomatavad, mis vähendas nende tõhusust. Vajasime lahendust, mis arvestaks inimeste keele-eelistusi,” selgitas EE-ALARMi keele-eelistuse projekti juht Kadi Luht-Kallas.

Ohuolukorras mängib keel olulist rolli. Kui inimene ei mõista hoiatuse sisu, võib see vähendada tema võimet õigel ajal reageerida. Automaattõlge võib Luht-Kallase sõnul aga ohuteavituses teksti sisu valesti edasi anda.

Eestis on ohuteavituse keel eriti oluline, sest riigi elanikkond on mitmekeelne. Lisaks eesti keelele räägitakse laialdaselt vene ja inglise keelt. Ühes keeles saadud hoiatussõnum aitab vähendada segadust ja kiirendab teabe mõistmist.

Uus lahendus arvestab keele-eelistusega

Teadusajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction avaldatud uuring põhineb 14. mail 2025 toimunud üleriigilisel ohuteavituse testil. Selle käigus saadeti ligi 1,5 miljonile SIM-kaardile kahel korral SMS-teavitus. Tegu oli esimese üleriigilise ohuteavituse testiga, kus kasutati ka sireene. Veebilehel kriis.ee avaldatud tagasisideküsimustikule vastas kokku 24 787 inimest.

Alates 2023. aastast on Eestis arendatud ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, mis võimaldab saata hoiatuse inimesele tema eelistatud keeles (vt joonis 1). Keele-eelistus määratakse mobiilioperaatori andmete põhjal. Kui operaatoril teave puudub, saadetakse kasutajale eesti- ja ingliskeelne sõnum. 2025. aasta testis moodustasid selliseid juhtumid 14 protsenti.

“Teadmata keele-eelistusega inimeste osakaal väheneb aja jooksul. Näiteks 2026. aasta testis oli neid juba umbes 7–8 protsenti SMS-i saajatest,” täpsustas Luht-Kallas.

Taoline lahendus vähendab märkimisväärselt sõnumite pikkust ja seega ka SMS-segmentide arvu, parandades omakorda hoiatuse loetavust.

Möödunud aasta mais tehtud katsetus näitas, et ohuteavitus jõuab kenasti kohale. Lühsõnumi sai kätte pea igaüks ehk 97,8 protsenti vastanutest. Kuigi inimeste tähelepanu püüdsid ka sireenid ja nutirakendused, märkas 68,3 protsenti osalejatest esimese asjana just SMS-i.

Tehnoloogia suutis tõhusalt ületada ka keelebarjääri, sest 95,6 protsenti vastajatest luges olulist infot kohe endale sobivas keeles. Oluliselt paranes ka ohuteavituse edastuskiirus. Varasema kolmekeelse lahenduse puhul oleks sama hulga sõnumite saatmine võtnud mitu tundi ja nõudnud ligi 12 miljoni SMS-segmendi edastamist. Uue süsteemiga jõudsid teavitused inimesteni umbes 40 minutiga ja selleks edastati 2,4 miljonit SMS-segmenti.

Võrdlus teiste ohuteavituse kanalitega, näiteks mobiilirakenduste, televisiooni ja sireenidega, näitas, et vastanute seas oli SMS endiselt kõige sagedamini esimesena märgatud kanal. Uuringu autorite sõnul on keele-eelistust arvestav asukohapõhine SMS-teavitussüsteem maailmas ainulaadne.

Edasiste arenduste ja uuringute ettepanekud

Samas tõi uuring esile ka arengukohti. Süsteemi täpsus sõltub sellest, kui ajakohased on kasutajate keele-eelistuse andmed. Suuremaid probleeme esines SMS-i välismaa SIM-kaartidega telefonidele saatmisega, sest rändlusteenuse kasutajate puhul ei saanud süsteem sageli kinnitust, kas SMS jõudis kohale.

Uuringus käsitleti ka cell broadcasti ehk mobiilvõrgupõhist välkteavitust, mis võimaldaks edastada ohuteavitusi senisest kiiremini ja ohupiirkondi piiritleda (vt joonis 2). Autorite sõnul vajab see lahendus aga veel arendamist ja ka uue tehnoloogia kasutuselevõtul tuleb tagada, et teavitus jõuaks inimeseni tema eelistatud keeles.

Seetõttu tuleks teadlaste hinnangul jätkata EE-ALARMi arendamist, laiendades ohuteavituse kanalite valikut ja parandades keeleandmete kvaliteeti. Nii jõuaksid hoiatused elanikeni kiiresti ja neile arusaadavas keeles.