“Enne Vilniuse NATO tippkohtumist on NATO-teema kõige teravam. Zelenski ütles mulle, et kui ei ole selget väljundit Ukrainale NATO tippkohtumisel, siis ta sinna ei lähe. Pelgalt lausest “NATO uksed on avatud” enam ei piisa,” rääkis Karis.
“Ka meie poolt käib töö, et mõjutada neid inimesi, kelle pole veel selget arusaama. Ainus tee Ukraina julgeolekule on NATO. Riigijuhtidega tuleb tööd teha, Eesti hakkas ka NATO-st rääkima, kui vene väed olid veel meie pinnal,” sõnas Karis.
NATO-sse ei astu Ukraina järgmisel päeval, kui sõda on läbi, märkis Karis. “Seal on mitmeid “aga”-sid. Ka vahepealsele ajale tuleb luua julgeolekugarantiid, see tagab ka investeerimisjulguse,” ütles Eesti president.
Ukrainas hukkunud laste mälestuspaika külastanud Karisele jäi sellest tugeva mulje. “Käisin Ukrainas ka aasta tagasi. Käisin siis Kiievi eeslinnas ja nägin, mis seal oli toimunud. Ja nägin ka, kuidas lapsed käitusid: nad mängisid varemete peal ja võisid mängida mänguasjadega, mis võisid olla ka pommid. Kui käisin memoriaali vaatamas, siis tuli kõige pealt see meelde. Ja kogu see jõhkrus, mida venelased on seal toime pannud karistamatult,” rääkis Karis.
“Memoriaali vaatamas käies, küsisin, kas need inimesed on teada, kes neid jõhkrusi inimestega toime panid? Öeldi, et paljud on teada, ja on neile saadetud ka vastav kiri. Aga kui nendele inimestele, kes korraldavad selliseid jõhkrusi, antakse vastaspoolelt riiklikud autasud, siis see paber, mis sinna kohale jõudis, ei avaldanud neile mitte mingit muljet. Nende jõhkruste eest tuleb meile ikka tasu leida, et need konkreetsed tegude korda saatjad saaksid vastutada ja et poleks kellelgi immuunust oma tegude eest,” rääkis Karis.
Lootusetuse tunnet Karisel aga ei tekkinud. “Kui sai Kiievis autoaknast välja vaadatud, siis toimus ju normaalne elu. Ma ei saanud nendelt küsida, mis tundega nad seal on, aga tundus, et loodetakse, et see kõik lõppeb ja et nemad teevad kõik, et see lõppeks ja arusaadavalt ka kõik need, kes neid aitavad.
Hirmu öösel varjendisse sunnitud Karis samuti ei tundnud. “Meie olime seal varjendis ju ühe korra, aga ukrainlastele on see igaöine tegevus. Paljud jäävad ka kodusesse või liiguvad rõdudele vaatama, kuidas need droonid alla võetakse. See on aga ohtlik,” sõnas Karis.
Kolmepäevase reisi vältel magas Karis õhuhäirete tõttu vaid seitse tundi.