Ajakirjades Polar Biology ja Journal of Fish Diseases avaldatud teadusuuringutes analüüsis Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm esmakordselt lõhe-neerueosliku levikut Gröönimaa ja Fääri saarte jõgedes. Selleks uuriti molekulaargeneetiliste meetoditega forelli, Arktika paalia ja lõhe neeruproove, et hinnata parasiidi esinemist ja levikut.

Üks tuntumaid temperatuurist sõltuvaid lõhilaste haigusi on vohandiline neeruhaigus (inglise keeles proliferative kidney disease ehk PKD), mida põhjustab mikroskoopiline parasiit lõhe-neerueoslik (Tetracapsuloides bryosalmonae).

Parasiit nakatab mitmeid kõrgelt hinnatud lõhilasi, sealhulgas Atlandi lõhet, forelli, vikerforelli, harjust ja Arktika paaliat, kahjustades eelkõige noorkalu. Haigus avaldub tavaliselt siis, kui veetemperatuur püsib pikemat aega üle 15 kraadi, põhjustades kaladele neerukahjustusi, kehvveresust ja sageli ka suurt suremust.

Mitmes Kesk-Euroopa riigis on vohandilist neeruhaigust seostatud lõhilaste, eriti jõeforelli asurkondade märgatava kahanemisega. Teadlaste hinnangul võib kliima edasine soojenemine suurendada haiguse puhangute riski ka seni külmades ja heas seisundis olnud lõhilaste jõgedes. Samal ajal on parasiidi levikust põhjapoolsetel aladel seni vähe teada.

Saadud tulemused üllatasid teadlasi. Fääri saartel uuritud kuueteistkümnest ojast puudus parasiit vaid kahes ning ülejäänutes oli nakatunud enamik kalu. “Kuigi Fääri saared on üks Euroopa kõige isoleeritumaid saarestikke, oli parasiit sealsetes jõgedes üllatavalt laialt levinud. Varem olime seda haigustekitajat leidnud Põhja-Norras, kuid nii ulatuslikku levikut Fääri saartel me ei osanud oodata,” tõdes Eesti Maaülikooli teadur Magnus Lauringson.

Parasiit liigub põhjapoole

Üllatavad olid ka Gröönimaa uuringutulemused. Nuuki (kohaliku nimega Nuup Kangerlua) fjordi piirkonnas leiti parasiiti kuuest uuritud jõest neljas. Eriti tähelepanuväärne oli avastus Gröönimaa ainsas Atlandi lõhe asurkonnas, kus parasiidiga olid nakatunud kõik uuritud lõhed ning ligi kaks kolmandikku Arktika paaliatest.

“Gröönimaa leiud laiendavad oluliselt meie teadmisi lõhe-neerueosliku levikust. Seni puudusid andmed, et lõhe-neerueoslik suudaks püsivalt esineda nii arktilistes oludes,” ütles Lauringson.

Lõhe-neerueosliku DNA analüüs näitas, et nii Gröönimaal kui ka Fääri saartel leitud haigustekitajad on geneetiliselt peaaegu identsed Euroopa omadega. “Kuigi Gröönimaa asub geograafiliselt lähemal Põhja-Ameerikale, viitab parasiidi geneetiline sarnasus võimalikule Euroopa päritolule,” selgitas uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli teadur Lilian Pukk.

“Meie ekspeditsiooni tulemused aitavad asetada lõhe-neerueosliku leviku laiemasse kliimamuutuste konteksti. Kuna temperatuur mõjutab paljude haigustekitajate levikut ja elutsüklit, on oluline mõista, kuidas põhjapoolsemad asurkonnad võivad muutuvates keskkonnatingimustes reageerida,” ütles Lauringson. Teadlane rõhutas, et lõhe-neerueoslik ei nakata inimesi ning nakatunud kala söömine on inimesele täiesti ohutu.