
1981 – Walesi prints Charles ja Diana Spencer More laulatati St. Pauli katedraalis 3500 külalise ja miljonite televaataja silme all.
Diana ja Charles kohtusid 1977. aastal. Kolm aastat hiljem teatas kuningakoda nende kihlusest ning 1981. aastal 29. juulil nad abiellusid.
Diana oli esimene inglanna, kes abiellus troonipärijaga pärast 1659. aastat. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess More – tähtsuselt kolmas naine kuningakojas.
Üsna varsti lagunes nende abielu, lahutus jõustus 28. augustil 1996. aastal. Abielust sündis kaks poega.
29. juuli sündmused Eestis:
1896 – asutati Pärnu Vanaaja Uurimise Selts ja peatselt ka kohamuuseum.
1917 – Tartus algas 30. juulini kestnud esseeride partei Eesti osakondade konverents.
1926 – Tartus lõppes 18. juulil alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. Põhjamaade Karskuskongress ja 18. Ülemaailmne Karskuskongress.
1930 – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud August Parve.
1934 – Välisminister Julius Seljamaa külastas Moskvas NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimeest Mihhail Kalininit.
1935 – Narvas avati Eesti esimene mošee.
1980 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal Tartu Ülikooli 350. aastapäeva.
1980 – Mait Riisman võitis Moskva olümpiamängudel kuldmedali Nõukogude Liidu veepallimeeskonna koosseisus.
1992 – loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse ETV eetriaja kommertsmüügiks.
1994 – Euroopa Liit alustas Eestiga eelläbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.
1999 – tagaotsitavad metsavennad Voitkad võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto.
2008 – Jõhvis avati ametlikult Viru vangla, mille ehitamine läks maksma 1,2 miljardit krooni (vanglakompleksi suurus on 38 000 ruutmeetrit ja vanglas on 1000 kohta kinnipeetavatele).
2011 – Tallinnas oli viimaste aastakümnete rekordiline paduvihm – päeva jooksul langes maha 81 mm sademeid (eelmine rekord, 78,3 mm sademeid ööpäevas pärines 29.07.04).
Ja maailmas:
1014 – Bütsantsi keiser Basileios II lõi Kleidioni lahingus hävitavalt bulgaarlasi.
1030 – Stiklestadi lahingus võitles ja langes Norra kuningas Olav II Püha.
1696 – venelased vallutasid türklastelt Azovi.
1836 – Pariisis pühitseti sisse Võidukaar.
1900 – Monzas mõrvati Itaalia kuningas Umberto I.
1921 – Adolf Hitler More tõusis Saksa natsionaalsotsialistide juhiks.
1941 – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.
1948 – Londonis avati esimesed sõjajärgsed olümpiamängud.
1968 – paavst Paulus VI More keelustas oma entsüklikaga «Humanae Vitae» kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.
1989 – Läti NSV kuulutas välja iseseisvuse.
1991 – algas Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi esimene ametlik visiit Nõukogude Liidus.
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
29. juuli on Gregoriuse kalendri 210. (liigaastal 211.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1896 – asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts[1] ja peatselt ka kohamuuseum.
- 1917 – Tartus algas 30. juulini kestnud esseeride partei eesti osakondade konverents.[2]
- 1926 – Tartus lõppes 18. juulil alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. Põhjamaade Karskuskongress ja 18. Ülemaailmne Karskuskongress.
- 1930 – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud August Parve.
- 1934 – välisminister Julius Seljamaa külastas Moskvas NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimeest Mihhail Kalininit.[3]
- 1935 – Narvas avati Eesti esimene mošee.[4]
- 1980 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal Tartu ülikooli 350. aastapäeva.[5]
- 1992 – loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse Eesti Televisiooni eetriaja kommertsmüügiks.
- 1994 – Euroopa Liit alustas Eestiga eelläbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.
- 1999 – tagaotsitavad metsavennad Voitkad võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto.
Maailmas
- 1014 – Bütsantsi keiser Basileios II lõi Kleidioni lahingus hävitavalt bulgaarlasi.
- 1030 – Stiklestadi lahingus võitles ja langes Norra kuningas Olav II Püha.
- 1696 – Esimene Vene-Türgi sõda: venelased vallutasid türklastelt Azovi.
- 1836 – Pariisis pühitseti sisse Võidukaar.
- 1900 – Monzas mõrvati Itaalia kuningas Umberto I.
- 1900 – Vladimir Uljanov lahkus Venemaalt ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili.
- 1921 – Adolf Hitler sai Saksa natsionaalsotsialistide juhiks.
- 1941 – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.
- 1948 – Londonis avati esimesed sõjajärgsed olümpiamängud.[6]
- 1954 – Londonis ilmus J. R. R. Tolkieni romaani "Sõrmuste isand" esimene osa.
- 1957 – asutati Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur.
- 1958 – Ameerika Ühendriikide president Dwight D. Eisenhower allkirjastas National Aeronautics and Space Acti, milles nähti ette NASA loomine.
- 1968 – paavst Paulus VI keelustas oma entsüklikaga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.
- 1981 – Londonis Saint Pauli katedraalis laulatati prints Charles ja leedi Diana Spencer. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese.
- 1990 – Mongoolias toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule.
- 1991 – algas Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi esimene ametlik visiit Nõukogude Liitu.[7]
- 1992 – endine Saksa DV riigijuht Erich Honecker lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnas Moskvas ning naasis Berliini, kus ta arreteeriti.
- 2000 – 100 tonni TNT-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu tuumapolügoonil Kasahstanis Semipalatinskis.
- 2016 – Venemaal registreeriti riiklik patriootlik noorteorganisatsioon Junarmija.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 29. juulil
- 1867 – Berthold Oppenheim, rabi
- 1871 – Jakob Mändmets, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1883 – Benito Mussolini, Itaalia poliitik ja riigitegelane
- 1910 – Helend Peep, eesti ooperilaulja ja draamanäitleja
- 1940 – Valentin-Gennadi Taniel, eesti helilooja
- 1943 – Leili Tammel, eesti laulja
- 1945 – Irina Raud, eesti arhitekt
- 1945 – Lembit Teesalu, eesti mootorrattasportlane
- 1946 – Aleksei Tammiste, eesti korvpallur
- 1946 – Viivi-Ann Keerdo, eesti klaasikunstnik
- 1949 – Paul Laasik, eesti näitleja
- 1949 – Elita Erkina, eesti baleriin ja pedagoog
- 1958 – Mati Määrits, eesti ajakirjanik
- 1963 – Mari Aasa, eesti vioolamängija
- 1974 – Reiu Tüür, eesti kunstnik
- 1981 – Fernando Alonso, Hispaaniast pärit vormelisõitja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 29. juulil
- 1644 – Urbanus VIII, Rooma paavst
- 1856 – Robert Schumann, Saksamaa helilooja ja muusikakriitik
- 1890 – Vincent van Gogh, hollandi maalikunstnik
- 1960 – Arved Paul, eesti vaimulik
- 1974 – Erich Kästner, saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik
- 1979 – Herbert Marcuse, ameerika filosoof
- 1982 – Vladimir Zworykin, vene päritolu USA More leiutaja
- 1983 – Luis Buñuel, hispaania More filmirežissöör
- 1990 – Bruno Kreisky, austria poliitik
- 2001 – Edward Gierek, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.
- ↑ Eesti muhameedlased said moshee. Kaja, 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 19. aprill 2014.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296
