Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001 Tartu) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, luuletaja, aime- ja lastekirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993). Ta oli üks Eesti mitmekülgsemaid loodusetundjaid.

Ta lõpetas 1946. aastal Tartu 5. Õhtukeskkooli ja 1951 Tartu Riikliku Ülikooli bioloog-zooloogina. Töötades aastatel 1951–1956 Eesti Põllumajandusülikoolis, omandas Viktor Masing väärtuslikke kogemusi metsanduse ja soode uurimise alal, seal valmis ka 1958. aastal kaitstud kandidaaditöö Ida-Eesti soode kohta. 1956 asus tööle Tartu Ülikooli, kus töötas vanemõpetaja, dotsendi ja professorina. 1962–1964 oli Masing Tartu Ülikooli botaanikaaia direktor. Tema 1969 kaitstud doktoritöö käsitles taimekoosluste struktuuri. 1971 sai ta professori kutse, 1993. aastast oli Tartu Ülikooli emeriitprofessor.^[1]

1993. aastast oli Viktor Masing Eesti Teaduste Akadeemia liige biogeograafia alal bioloogia, geoloogia ja keemia osakonnas.

Viktor Masingu peamisteks uurimisvaldkondadeks olid metsa- ja sooteadus ja biotsönoloogia, aga ta kirjutas uurimusi ka geobotaanika, ornitoloogia, looduskaitse (eriti soode kaitse), maastikuteaduse, linnaökoloogia jm alal. Ökoloogias arendas ta konsortsiumide õpetust. Tema tegevus oli alati suunatud looduse kui terviku mõistmisele ja tänu sellele saavutas ta rahvusvahelise tuntuse.^[1]

Viktor Masingust on jäänud nii Eesti kui maailma teadusvaramusse kümneid sageli tsiteeritavaid töid, kirjutiste üldarv ületab 600 piiri.^[1] Masing arendas eestikeelset teadusterminoloogiat, eriti botaanika ja ökoloogia alal. Ta oli "Eesti entsüklopeedia" toimetajaid, samuti lasteentsüklopeedia ENEKE peatoimetaja. Tema koostatud on ka "Ökoloogialeksikon" ja ta oli kõrgkooliõpiku "Botaanika" (I 1965, II 1970, III 1979) üks autoreid. Ühtlasi kirjutas ta loodusõpetuslikke ja looduskaitselisi lasteraamatuid, nagu 1986. aastal ilmunud lasteluuleraamat taimedest "Sa vaata vaid".

Suuresti tänu Viktor Masingu tööle moodustati 1981. aastal 30 Eesti sookaitseala.

Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ja botaanika sektsiooni esimees, aastast 1985 ELUSi auliige.

Alates 1996. aastast valitakse tema ettepanekul Eestis igal aastal aasta puu.

Masing tõlkis saksa keelest eesti keelde rea etoloogide ja teiste loomade käitumise uurijate (Niko Tinbergen, Konrad Lorenz, Irenäus Eibl-Eibesfeldt, Bernhard Grzimek, Karl von Frisch) töid. Samuti on ta tõlkinud vene keelest paleobotaanilist (Sergei Meien) ja maastikuteaduslikku (Boriss Rodoman) kirjandust.

• 1975 Suur Looduskaitsemärk
• 1977 Eesti NSV riiklik preemia
• 1982 Eesti NSV riiklik preemia
• 1984 Eesti Eluteaduse Hoidja
• 1985 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Sinasõprus tammega")
• 1992 Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 1995 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1996 Tartu Ülikooli suur medal^[2]
• 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk^[3]
• 1997 Avatud Eesti Fondi Eesti iseseisvuspäeva tänupreemia
• 1999 Tartu linna aukodanik^[4]

Viktor Masing oli abielus Linda Pootsiga. Tema poeg on zooloog Matti Masing ja tütar arst Tiiu Märtson (sündinud 19.03.1958).^[5]

Viktor Masing on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Viktor Masingu 80. sünniaastapäeva puhul 11. aprillil 2005 avati Tartu botaanikaaias August Vaga nimelises auditooriumis Masingu pronksbüst (autor Juhan Paberit). Botaanikaaias kunagise bastioni serval kasvab ka tamm, mille Viktor Masing istutas oma 60. sünnipäeva tähistamiseks 15. aprillil 1985.^[6]

• Kiira Aaviksoo, Kalevi Kull, Jaanus Paal, Hans Trass (eds.). "Consortium Masingii: A Festschrift for Viktor Masing." Tartu: Tartu University, 1995
• Kalevi Kull. "Viktor Masingu sinasõprus loodusega" Kultuurileht, 21. aprill 1995, lk 7
• Hans Trass (koost). "Professor Viktor Masingu trükitööd". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1985
• "Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II: 1938–1998". Tallinn, 1998, lk 88–89
• Hans Trass. "Viimane entsüklopedist" Postimees, 11. aprill 2005
• Toomas Kukk. "Viktor Masing, Eesti viimaseid entsüklopediste". Teoses Lehed ja tähed 5 : vaim ja aeg. MTÜ Loodusajakiri, 2009. ISBN 978-9985-9151-5-8

• Elle Roosaluste, "Viktor Masing 100. Teadlane, õpetaja, kolleeg", Eesti Loodus, 10.04.2025
• "Viktor Masingu päev 2025", Tartu Ülikooli botaanika osakond, 13.03.2025
• "Tartu linna aukodanik Viktor Masing", Tartu linn, 1999
• Viktor Masing "Reis mandri teise serva. Üks reisilugu värssides" Tuna 3/2001 (eessõna Piret Noorhani; matkapoeemi aitas siluda Artur Alliksaar)