TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini^[1] (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050^[viide?]), ent hiljutised leiud Saaremaalt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks.

Kirjeldus

Nõnda määratletud perioodil rändasid Euroopa meredel, järvedel ja jõgedel viikingid ehk muistsed meresõitjad Skandinaaviast, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on arheoloogia ja numismaatika ning skandinaavlaste saagad.

Ajalugu

Algus

Inglismaa

Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 793. aasta 8. juunit, mil kroonikate järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku Lindisfarne'i saarel asunud kloostri ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.^[2]

Saaremaa

Pikemalt artiklis Saaremaa ajalugu

2008. aastal avastati Salme laevmatused, mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.^[3] Saaremaad nimetasid viikingid Eysýsla-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik Snorri Sturluson oma Ynglinga saagas kuningas Yngvar Harra lüüasaamist sýslu kind-ilt ning tema matmist Steini nimelisele linnamäele Aðalsýsla-s.^[4]

Raugemine

Oma nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka.

Viikingite retki ja vallutusi

793 – viikingite rüüsteretk Northumbria kuningriiki, Lindisfarne'i saarel asunud kloostri hävitamine
794 – rüüsteretk Hebriididele
794, 795, 802, 806 – rüüsteretked Šotimaa läänerannikul Iona saarel asunud kloostrile
795 – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus Šotimaa kuningriiki
799 – rüüsteretk Frangi riiki püha Philiberti kloostrile Noirmoutier' saarel Loire'i suudmes
u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine Orkney ja Shetlandi saartele
810 – rüüsteretk taanlaste kuninga Godfredi juhtimisel Frangi riigile kuulunud Friisimaale
825 – viikingite asumine Iirimaale ja Dublini asutamine
833–834 – Dorestadi vallutamine ja rüüstamine Reini jõe suudmes
838 – Dublini vallutamine norra viikingite poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal
841 – rüüsteretk Bretagne'i, Roueni rüüstamine

843 – Prantsusmaa läänerannikul Bretagne'i poolsaare, Loire'i suudme ja Nantesi vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel
844 – Sevilla vallutamine Andaluusias
845 – Ida-Frangi riigile kuulunud Hamburgi linna vallutamine taanlaste kuninga Horik I laevastiku poolt
845 – sõjaretk Friisimaale Ragnar Lothbroki juhtimisel, seejärel edasitung mööda Seine'i jõge ja Pariisi linna vallutamine
u 850 – Põhja-Šotimaa, Orkney ja Shetlandi saarte ning Hebriidide kolonisatsioon
854 – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine
u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal kohalike osakuningriikide moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn Danelaw' aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 865–954
862 – ida-viikingite (varjaag Rjurik) valitsemine Aldeigjuborgi linnas, Laadoga järve ääres, kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni (Konstantinoopolisse ja Ida-Rooma riiki)
874 – viikingite asumine Islandile
882 – Novgorodi (Holmgardri) viikingist valitseja Olegi (Helgi) sõjaretk lõunasse, Dnepri jõe keskjooksul rikka kaubalinna Kiievi vallutamine ja selle muutmine Kiievi-Vene riigi keskuseks
885 – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja Pontoise'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine
u 890 – Hafrsfjordi lahing, mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, Harald Kaunisjuuse alla
911 – viikingite asumine Frangi riiki Neustriasse (Prantsusmaa looderannikule Normandiasse), kus 10. sajandil moodustati viikingite väepealiku Rollo Normandia hertsogiriik
911 ja 941 – viikingist Kiievi-Vene suurvürsti Igori (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu
920 – Limericki vallutamine Iirimaal
954 – Danelawi lõpp
965 – Kuningas Harald Sinihammas laseb end ristida ja püstitab Jellingi kividest suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks.
982 – Eiríkr Punase esimene reis Gröönimaale, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus
988 – varjaagide soost Kiievi suurvürst Vladimir Suur võtab vastu ristiusu ja kuulutab selle riigiusuks.
u 1000 – islandlaste jõudmine Põhja-Ameerikasse (vt Leifr Eiríksson ja Vinland, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt)
1016-1035 Knud Suure Põhjamere impeerium
1061 - Sitsiilia vallutamine
1066 – Norra kuninga Harald Hardrada katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt Harold Godwinsonilt lüüa ja hukkus Stamford Bridge'i lahingus. Normandia hertsog William Vallutaja sõjaretk Inglismaale, võit Hastingsi lahingus ja Inglismaa vallutamine

Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad

Pikemalt artiklis Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul.

Álaborg/Áluborg (tänapäeva Venemaa, Novgorodi oblast, Ljubõtino rajoon)
Aldeigja (Venemaa, Novgorodi oblast, Volhovi rajoon, Staraja Ladoga)
Arkona (Rügeni saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
Bardy-Świelubie (Poola, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Kołobrzegi lähedal)
Birka (Rootsi, Björkö saar)
Dierkow (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, Rostocki lähedal)
Dorestad (Madalmaad, Utrechti provints, Wijk bij Duurstede lähedal)
Gnezdovo (Venemaa, Smolenski oblast, Gnezdovo küla lähedal)
Grobiņa (Läti, Kuramaa, Liepāja lähedal)
Hedeby (Saksamaa, Schleswig-Holsteini põhjaosa)
Holmgard (Venemaa, Novgorodi oblast, Veliki Novgorod)
Kaup (tänapäeva Venemaa, Kaliningradi oblast, Zelenogradski rajoon)
Skiringssal (Norra, Vestfold)
Köpingsvik (Rootsi, Kalmari lään, Borgholmi vald)
Lindholm (Taani, Ålborgi linna lähedal)
Menzlin (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, Anklami linna lähedal)
Ralswiek (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
Rerik (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
Ribe (Taani lõunaosa)
Sarskoje (Venemaa, Jaroslavli oblast)
Sigtuna (Rootsi, Stockholmi lään)
Timirjovo (Venemaa, Jaroslavli oblast, Jaroslavli linna juures)
Truso (Drużno järve juures, Poola põhjaosa)
Vanaja (Soome, u 100 km Helsingist põhja pool)
Wolin/Jomsborg (Poola, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Wolini saar)^[5]

Viikingiaeg Eestis

Pikemalt artiklis Eesti viikingiaeg

Eesti ajaloos loetakse nooremasse rauaaega kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes eelviikingiaeg ja järgnes hilisrauaaeg. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute linnuste rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas laibakalmistute rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, kederkeraamika kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt talirukki kasvatamise algus).^[6]^[7]