Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu

TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Tuneesia (araabia keeles ‏تونس‎) on riik Põhja-Aafrikas.

Tuneesia pindala on 163 610 km² ja rahvaarv 2024. aasta seisuga 12 miljonit.

Tuneesia pealinn on Tunis, mille järgi riik nimegi sai. Tunis on Tuneesia suurim linn. Selle halduspiires elab 700 tuhat inimest, aga Tunise linnastus 2024. aasta seisuga 2,7 miljonit.

Tuneesia ametlik keel on araabia keel. Mingil määral kasutatakse halduses ja hariduses ajaloolistel põhjustel prantsuse keelt, aga sellel pole ametlikku staatust.

2010. aastal algas Tuneesiast Araabia kevad, mis viis diktatuuri kukutamiseni. Aastail 20142020 oli Tuneesia araabiamaades ainus demokraatlik riik. Seejärel, presidendi Kais Saiedi võimu ajal langes Tuneesia tagasi autoritaarsusesse.

Geograafia

Tuneesia piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga. Tal on ühine merepiir Itaaliaga Sardiinia kaudu põhjas ja Sitsiilia kaudu kirdes ning Maltaga idas.

Tuneesias asub Aafrika põhjapoolseim neem Cape Angela (37° 29' 49"). Samal laiusel on Sitsiilias olev Catania linn, Peloponnesose keskpaik ja Andaluusia keskus Sevilla.

Tuneesia põhjaosa on mägine. Sinna ulatub Atlase mäestiku idaosa. Kõrgeim tipp Jebel ech Chambi küündib merepinnast 1544 meetri kõrgusele. Kesk- ja lõunaosa on pigem tasased. Madalaim punkt on Tuneesia suurima järve Chott el Djeridi kaldal, umbes 17 m merepinnast allpool. Selle soolajärve pindala sõltub väga palju aastaajast ja sademetest, aga tüüpiliselt võib olla 7000 km².

Tuneesia põhjaosas on vahemereline lähistroopiline kliima, kesk- ja lõunaosas kõrbeline troopiline kliima.

Haldusjaotus

Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. Kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis jagunevad valdadeks.

Tuneesia kubernerkonnad

Ajalugu

Tuneesia alale rajasid foiniiklased alates 12. sajandist eKr Foiniikia kolooniaid, millest tähtsaimaks sai 9. sajandil eKr rajatud Kartaago, mis domineeris kaubanduses Põhja-Aafrikas 5. sajandiks eKr. Kartaago võimuvõitlus Vahemerel Roomaga viis Puunia sõdadeni. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks, Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr.

Vaata ka

Viited

Välislingid

 Tuneesia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga