Podgorica on Montenegro pealinn ja Podgorica valla halduskeskus. Ta asub Ribnica ja Morača jõe ühinemiskohas.
Ajalugu
Podgoricat on esmamainitud 1326. Podgorica asus strateegiliselt tähtsas liiklussõlmes ja on seda siiamaale. Näiteks ainus Albaaniat välismaailmaga ühendav raudtee kulgeb just läbi Podgorica.
1474–1878 oli Podgorica Ottomani impeeriumi valduses. Türklased muutsid Podgorica kindluseks, ümberkaudsete slaavi hõimude vastupanu mahasurumise keskuseks. Sel ajal ei suudetud kordagi kindlust vallutada.
1878. aasta Berliini kongressi otsusega läks Podgorica Montenegro koosseisu. Linn hakkas kiiresti arenema, eeskätt kaubanduskeskusena. 1904 asutati esimene pank: Zeta säästupank, millest kasvas välja Podgorica pank.
1918. aastast kuulus Podgorica Jugoslaaviasse. Maailmasõdadevahelisel ajal elas linnas 13 000 inimest. Teise maailmasõja ajal pommitati linna üle 70 korra, hävitati suur osa linnast ja hukkus üle 4100 inimese. Linn vabastati 19. detsembril 1944.
1946. aastal sai Montenegro pealinnaks. 13. juulist 1946 kuni 2. aprillini 1992 oli linna nimi Titograd (Josip Broz Tito järgi).
Majandus
Podgorica on Montenegro suurim tööstuskeskus. Seal on alumiiniumi-, tubaka- ja tekstiilitööstusettevõtteid. Linnas asub ka Montenegro Väärtpaberibörs.
Vaatamisväärsusi
- Püha Jüri kirik (10. sajand)
- kellatorn
- vana sild
- tsitadell
- mošeed
- Millenniumisild