Pihkva (vene keeles Псков, Pskov) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Linn on Pihkva oblasti keskus.
Pihkva on üks Venemaa vanimaid linnu, mainitud 903. aastal.[2] Linna nimi oli algselt Pleskov (ajaloolises vene õigekirjas Плѣсковъ,[3] saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, inglise keeles Plescow[4]).
Nimetus Pihkva on ilmselt läänemeresoome päritolu (vrd pihk ’tihke, paks, vaigune vedelik’ ja soome pihka ’vaik’). Kuna liivi keeles oli praeguse Pskova jõe nimi Piiskva, siis on lähtevormiks liivi sõna piiskava 'vaiguvesi, st okasmetsa vooluveekogu'.[5] Slaavlased võisid liivi jõenime üle võtta ka linnale. Teisalt on arvatud, et linna algne nimi Pleskov võib olla tulnud vanavene sõnast плесъ 'jõgi kahe käänaku vahel'.[6] . Oletatud on nime tuletust veel vene sõnadest песок 'liiv', плеск 'lainelaksumine' või блеск 'sära'.
Venekeelset nimetust Пьсков hakati kasutama leetopissides peale linna Moskva mõjuvõimu alla sattumist 16. sajandil.[7]
Haldus
Pihkva on oblasti halduskeskus ja Pihkva rajooni halduskeskus, kuigi rajooni koosseisu ei kuulu. Pihkva linn on haldusüksus, mille staatus on võrdne rajoonide omaga.
Pihkva koosneb neljast ajalooliselt väljakujunenud osast: Pihkva kreml (sealhulgas nn Dovmontovi linn) ja Pihkva keskosa tervikuna (sealhulgas ajalooline kesklinn XIV sajandist ja Okolnõi linnaosa XVI sajandist); Zapskovje (За́псковье, Pskova jõest põhja poole jääv osa); Zavelitšije (За́величье, Velikaja jõest lääne poole jääv osa) ja Zavokzalje (Завокзалье 'vaksalitagune', kesklinnast lõunas ja kagus olev osa).
Aastatel 1977–1988 jagati Pihkva kaheks rajooniks – Leninski (idapoolne osa) ja Puškinski (läänepoolne osa). See jaotus kaotati 1988. aasta oktoobris. Kuni 2000. aastateni jagati Pihkva linn mikrorajoonide järgi 17 munitsipaalosaks (17 муниципальных предприятий управлений микрорайонов), millel olid numbrilised nimed (МП УМР nr 1 kuni 17). 2010. aastast alates vähenes nende arv 14-ni.[8]
Rahvastik
Elanike arv
- 126 711 (1970)
- 175 724 (1979)
- 203 789 (1989)
- 200 000 (2005)
- 197 000 (2006)
- 194 600 (1. septembril 2007)[9]
- 194 200 (2008)
- 193 000 (2009)
- 191 800 (2010)
- 210 340 (2020)
- 189 300 (2023)
- 185 500 (2025)

Rahvuslik koosseis
Rahvaloenduse alusel oli 2010. aastal linna elanikest 93,9% venelasi, 1,9% ukrainlasi, 1,1% valgevenelasi, 0,4% armeenlasi. Loenduse andmetel elas linnas ka 154 eestlast, mis oli 0,08% elanikest.[10]
Loodus
Pihkva on rohke kõrghaljastusega linn, parkide ja haljasalade kogupind on ligikaudu 40 hektarit.
Linnas paiknevad muuhulgas Linnapark, Puškini nimeline kultuuri- ja puhkepark, Pihkva jõe park, Riia park, Kutuzovi aed, ehitajate park, langenud kangelaste skväär, atraktsioonide park, botaanikaaed, lastepark, dendropark jt.[11]
Ajalugu
Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu
Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. Arheoloogiliste uuringute alusel on teada, et 10.–11. sajandil elasid piirkonnas idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim, aga ka soome-ugri, balti ja skandinaavia hõimude esindajad.[12] Varasem asula kujunes hiljem linnaks.

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmamainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.[13] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis hoidis enda kontrolli all Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.[14]
Kiievi-Vene riigi koosseisus oli Pihkva Pihkva vürstiriigi (Псковское княжество)[15] keskus, kuid läks 1136. aastal Novgorodi vürstiriigi võimu alla.[16]



Pihkvalased osalesid koos Riia piiskopi ja riialastega ka sõjaretkedel Eestisse (1210/1211. aasta talvel Soontaganasse).[17] 1212. aastal tungisid sakalased Lembitu juhtimisel Pihkvasse ja rüüstasid linna.[18] 1240. aastal hõivasid linna Saksa ordu väesalgad, kuid 1242. aastal vallutas Aleksandr Nevski linna tagasi.[16]
14.–16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva feodaalvabariigi (Псковская феодальная республика) pealinn.[19] Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.
Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn[20]
1510. aastal vallutasid linna Moskva suurvürst Vassili III väed ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.
Aastatel 1562–1582 toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 1581–1582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.
Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn ja Pihkva maakonna maakonnalinn.

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.
Pihkva oli oluline kaubanduskeskus, 1914. aastal sai linn oma elektrijaama ja elektritrammiliini.
Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel linna kaitsmise Punaarmee eest üle Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn uuesti Punaarmee kätte.
Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.
Majandus
Linnas paikneb rohkelt ettevõtteid, nende seas:
- AVAR (ОАО "АВТОЭЛЕКТРОАРМАТУРА"), mis tegeleb elektriseadmete tootmisega sõiduautodele, veoautodele, bussidele ja traktoritele (releed, lülitid, kaitsmed, jm elektroonikatooted);
- Ettevõte Elementum (ООО "Элементум") toodab külmutuskappe, soojuspumpasid ja soojusvaheteid.;
- Tehas Zavod ToltŠit (ЗАО "Завод Точлит") on spetsiaaliseerunud valutoodetele (legeeritud terased, malm);
- Õmblusvabrik Slavjanka (ЗАО "Псковская швейная фабрика „Славянка“") mille kaubamärk on Truvor jt.
Pihkvast 6 km kagus asub Pihkva rahvusvaheline lennujaam, mida kasutatakse ka sõjaväelennuväljana.
Muu
Pihkvas paiknevad ka
- Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis, kõnekeeles Pihkva dessantdiviis.[21]
- 2. üksik spetsnazi brigaad (2-я отдельная ордена Жукова бригада специального назначения)
- 334. sõja-transpordi-lennuväe polk (334-й Берлинский Краснознаменный военно-транспортный авиационный полк) Il-76MD, Il-78, Il-76MD-90A
Sõpruslinnad
Pihkval on järgmised sõpruslinnad[22]
2016. aastani oli sõpruslinn ka
Tšernigiv Ukrainas ning 2022. aastani
Białystok Poolas ja
Tartu[23].


UNESCO maailmapärandi ehitised
7. juulil 2019 kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 10 Pihkva ajaloolist ehitist, sealhulgas Peaingel Miikaeli kirik (Церковь Михаила Архангела с Городца), Kosmase ja Damianose kirik (Церковь Козьмы и Дамиана с Примостья), Pihkva Jumalailmumise kirik (Церковь Богоявления), Snetogorski kloostri Jumalaema Sündimise kirik (ансамбль Снетогорского монастыря: собор Рождества Богородицы), Ristija Johannese kirik (Собор Рождества Иоанна Предтечи) jt.[24]
Vaata ka
Viited
- ↑ Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2025 года.
- ↑ СССР. Административно-территориальное деление союзных республик на 1 января 1980 года / М.: Известия, 1980
- ↑ ПСКОВ
- ↑ Encyclopedia Britannica
- ↑ Eesti kohanimeraamat
- ↑ Следы времён минувших: Из истории географических названий Ленинградской, Псковской и Новгородской областей. — Л.: Наука, 1981. — С. 72.
- ↑ Нерознак В. П. Названия древнерусских городов. — М.: Наука, 1983. — С. 143—144.
- ↑ Подведомственные организации и учреждения Администрации города Пскова. Управление микрорайоном. Дата обращения: 8 ноября 2010
- ↑ Естественная убыль населения Пскова сократилась на 35%
- ↑ Итоги Всероссийской переписи населения 2010 года: Население по национальности и владению русским языком. Архивировано 27 декабря 2014 года. Псковстат.
- ↑ Gorodskoy park kultury i otdykha imeni A.S. Pushkina. yandex.ee. vaadatud 31. september 2023.
- ↑ [едов В. В. О происхождении топонима Псков // Древности Пскова: археология, история, архитектура. — Псков, 1999.
- ↑ Esmark, Kim; Hermanson, Lars; Orning, Hans Jacob (2020). "Early Scandinavian power centers in the east". Nordic Elites in Transformation
- ↑ Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 12–14
- ↑ Псковское княжество // Малый энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона.
- 1 2 Псковский край в истории России. Псковский областной институт повышения квалификации работников образования. Дата обращения: 13 марта 2011.
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIV 10, lk 111
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XV 10, lk 131
- ↑ Pihkva feosaalvabariik Eesti nõukogude entsüklopeedia
- ↑ Pihkva kremlis hävis põlengus kahe torni katus ERR, 28. aprill 2010
- ↑ 76th Guards Airborne Division, military unit 07264 (76th AAD WMD) (The following units of the Division were spotted in Ukraine: 104th Airborne Regiment (military unit #32515), 234st Airborne Regiment (military unit #74268) )
- ↑ Города-побратимы. Архивировано 11 июля 2012 года. Краеведческий Архив Псковской области.
- ↑ Tartu lõpetab koostöösuhted Venemaa sõpruslinnadega, Postimees, 3. märts 2022
- ↑ Эксперты: включение храмов Пскова в список ЮНЕСКО сохранит исторический облик города. ТАСС (9 июля 2019).
