Oskar Murdmaa (kuni 1936 Oskar Martinson; 22. juuni 1902 Käru vald – 1944) oli eesti tarbekunstnik ja kujunduskunstnik.
Ta on loonud mööbli- ja vaibakavandeid ning raamatuillustratsioone, Pariisis elades ka siidsallikavandeid ja keraamikat. Aastatel 1934–1938 kuulus ta Rakenduskunstnike Ühingusse (oli seal 1937. aastal sekretär) ja 1936. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse.[1]
Hariduskäik
Murdmaa lõpetas 1918. aastal J. Westholmi poeglaste erakooli[2] 6. klassi. Kunstihariduse sai ta aastatel 1919–1920 Ants Laikmaa ateljeekoolis, 1920. aastal ja 1922–1924 Pallases ning 1941. aastal Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis.[1]
Elukäik
Ta elas koos abikaasa Elsa Murdmaaga (sündinud Pinkovski, 1904–1982) aastatel 1924–1930 (poolteiseaastase vaheajaga) Pariisis, seejärel tegutses Tallinnas vabakunstnikuna. Aastatel 1933–1935 oli ta elamusisustusateljee Uudne Mööbel täisosanik.[1]
Murdmaade perekonnasõpru oli Kaarel Liimand. Läviti ka teiste kunstnikega. Üks neist, portreeskulptuuri viljeleja Ferdi Sannamees, lõi 1937. aastal "Els Murdmaa portree", mida eksponeeritakse tänapäevani Kumus.[3]
1941. aastal sõja puhkedes evakueerusid Murdmaad Nõukogude Liidu tagalasse Jaroslavli, kus pereisa 1943. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. 1944. aasta alguses jäi Oskar Murdmaa lahingus kadunuks.[1]
Isiklikku
Oskar Murdmaa isa oli haridustegelane Enn Murdmaa. Ajakirjanik Karl Pinkowsky oli tema naiseisa. Abielus Elsa Murdmaaga sündis neli last: Ivar Murdmaa, Allan Murdmaa, Kai Murdmaa ja Mai Murdmaa.
Viited
- 1 2 3 4 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. (1996). Lk 324
- ↑ Päewaleht, nr. 186, 17 august 1915. dea.digar.ee
- ↑ Tähelaev: Mai Murdmaa. arhiiv.err.ee, 30. märts 2008
Välislingid