Olaf Langsepp (25. oktoober 1930 Tallinn – 24. oktoober 2021) oli eesti muuseumitöötaja ja -teadur, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane ning tõlkija.
Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ), kus õppis ajaloo-keeleteaduskonnas. Oli 1959–1962 TRÜ kehalise kasvatuse ja sporditeooria kateedri aspirant.
Ta oli aastatel 1963–1964 Eesti NSV Spordiorganisatsioonide Liidu nõukogu vaneminstruktor, 1966–1967 kirjastuses Eesti Raamat spordikirjanduse toimetaja ja 1985–1988 vanemkorrektor, 1967–1971 Eesti Spordimuuseumi direktor, 1972–1975 TRÜ teadusliku raamatukogu osakonnajuhataja, 1975–1980 Eesti Põllumajanduse Muuseumi teadur ja 1988–1990 ajakirja Akadeemia toimetaja.[1]
Sporditegelasena
Oli 1950. aastate Maadlussektsiooni sekretär ja kuulus propagandakomisjoni, 1962–1963 oli ta Eesti Spordimuuseumi asutamistoimkonna sekretär.
Looming
Kirjutas raamatuid ja avaldas perioodikas raskejõustiku ajaloo kohta kirjutisi.
Raamatuid
- "Georg Lurich". 1956 ja 1958, ka vene keeles
- "Georg Hackenschmidt". 1968, vene keeles 1971
- "Georg Lurich". Koostaja Olaf Langsepp. Eesti Raamat. Tallinn 1977
- Arkadi Suhhanov. "Aleksander Aberg". Vene keelest tõlkinud Olaf Langsepp. 1977
- "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". 1996, autoreid
Liikmesus
- 1966 Spordiajakirjanike Föderatsioon
- 1990 Eesti Spordiajaloo Selts
Tunnustus
Viited
Välislingid
- Biograafia ESBL-is
- "Suri Eesti Spordimuuseumi esimene direktor Olaf Langsepp". ERR, 25. oktoober 2021