Teisipäev, juuli 28, 2026

Logi sisse
Ajalugu

TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

RSS

Neeme Lopp (sündinud 25. juulil 1980 Tallinnas) on Eesti kirjandusteadlane[1], õppejõud, kriitik ja kirjastaja.

Ta on lõpetanud Tallinna 54. Keskkooli (1998) ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse erialal (2003).[2] 2006.–2013. aastal töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis erakorralise teadurina.

Aastatel 2014–2025 juhtis ta Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures.

Tegevus

Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat.

Ta on toimetanud arvukalt raamatuid ja koostanud kogumikud Peeter Sauteri (2026), Hasso Krulli (2018)[3] ja Kivisildniku (2016)[4] retseptsioonist Eestis, kogumiku "Leida lugemik" (2025) ja "Väike fototeooria lugemik" (2021, koos Marge Monkoga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)[5] ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).[6] Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas Roland Barthesi "Armudiskursuse fragmendid" ja "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja Stuart Halli eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja Epp Annus).[7]

Neeme Lopp oli Eesti indie-roki bändi Id Rev kitarrist, laulja ja laulukirjutaja.

Teosed

Valik publikatsioone

  • "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, Crystal Grid. Tallinn: Lugemik, 2023.
  • "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümptom". Keel ja Kirjandus, 6/2022, 483–495.
  • "Fotograafia heteronoomia". Rmt: Väike fototeooria lugemik. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28.
  • "Häda punctum'i pärast". Rmt: Pilt tänapäeva kultuuris. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38.
  • "Barthes's Punctum and the Parallax Gap in Photography". Kunstiteaduslikke Uurimusi, 3-4/2020, lk 107–117.
  • "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". kunst.ee, 3/2020.
  • "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". kunst.ee, 1/2020.
  • "Jass Kaselaan ja fossiilid". kunst.ee, 3/2019.
  • "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: Hasso Krulli mõistatus. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15.
  • "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, Esteetika kui poliitika. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19.
  • "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos Jaak Tombergiga). Müürileht, 60/2017, lk 6–8.
  • "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8.
  • "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". Keel ja Kirjandus, 10/2016, lk 770–785.
  • "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48.
  • "Jacques Derrida". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725.
  • "Roland Barthes". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698.
  • "Poststrukturalism". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681.
  • "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". Teatrielu 2003. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132.
  • "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". Keel ja Kirjandus, 9/2004, lk 641–656.

Tõlked

  • Rosalind Krauss "Fotograafia ja simulaakrum". Rmt: Väike fototeooria lugemik. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 193–210.
  • Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos Hanno Soansiga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020.
  • Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019.
  • Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos Arne Merilaiga). Akadeemia, 10/2012, lk 1731–1774.

Viited

  1. ↑ CV ETISe lehel.
  2. ↑ CV ja pilt EKI lehel.
  3. ↑ "Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.
  4. ↑ "Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.
  5. ↑ Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.
  6. ↑ Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.
  7. ↑ "20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_Lopp

Related Posts

TÄNA AJALOOS ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

juuli 28, 2026

Uuring: põllumajandus vallandas ajalooliselt ennenägematu keelebuumi

juuli 27, 2026

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Veel nalja

Copyleft All Rights Reserved 2026 Theme: intimate by Template Sell.