Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More (sündinud 24. aprillil 1976 Tallinnas) on Eesti poliitik, alates 4. juulist 2020 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.
Aastatel 2014–2020 oli Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ning 2015–2019 ka Riigikogu liige kuni määrati Jüri Ratase teises valitsuses rahandusministriks. Kui Ratase valitsus 2021. aasta jaanuaris tagasi astus, sai Helmest uuesti Riigikogu liige.
Varem on ta juhtinud paremkonservatiivset Eesti Rahvuslikku Liikumist ja olnud uudisteportaali Delfi välisuudiste toimetaja, pidanud džässiklubi ja juhatanud kirjastust.
Haridus
Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More on õppinud Tallinna 13. Keskkoolis, kuid lõpetas 1995. aastal Tallinna 6. Õhtukeskkooli ja 2000. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal.[1]
Töökäik
Aastatel 1995–2000 töötas Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More välisministeeriumi konsulaarosakonna välisteenistuses Eesti saatkondades Saksamaal ja Ukrainas ning poliitika planeerimise osakonna välis- ja julgeolekupoliitika analüütikuna. Aastatel 2000–2002 Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ajaloo, kodanikuõpetuse ja filosoofia õpetaja. 2002. aastal oli ta Rakvere Näitustemaja direktor, 2003. aastal Notarite Koja avalike suhete juht.[1]
Aastatel 2003–2004 oli Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More SA Uurimiskeskus Vaba Euroopa juhataja, mis uuris kriitiliselt Eesti liitumisperspektiive Euroopa Liiduga.
Aastatel 2004–2007 oli ta uudisteportaali Delfi välisuudiste toimetaja, aastatel 2008–2009 SA Virumaa Muuseumid projektijuht, aastatel 2009–2015 kirjastuse Kunst juhataja.[1]
2007. aasta märtsis kaasasutaja ettevõttes Pärlselja Meelelahutus OÜ.[2] Järgmisel aastal lõpetas ettevõte ja sellega seotud kohvik Martini Jazz Cafe tegevuse.[3][2]
Poliitiline tegev
Maailmavaade
Helme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. Ta pooldab tugevat riigikaitset, madalate maksudega avatud vabaturumajandust, karmi joont kuritegevuse vastu. Pooldab surmanuhtluse taastamist eriti ränkade kuritegude puhul. On vastu massimmigratsioonile Eestisse.
28. mail 2013. aastal esines Helme Tallinna TV saates "Vaba mõtte klubi" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta oma nägemust leebema immigratsioonipoliitika ohtudest: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi –, ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"[4][5]
Varasem poliitiline tegevus
2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel pürgis Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti. Ta kogus 1475 häält, kuid ei osutunud valituks.
Alates 4. oktoobrist 2008 kuni 30. aprillini 2011 oli Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More Eesti Rahvusliku Liikumise juht ja pärast seda Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse esimees. Samuti juhtis ta Eesti Rahvusliku Konservatiivse Liidu initsiatiivgruppi.
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta taas üksikkandidaana Euroopa Parlamenti. Ta kogus 9840 poolthäält. 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More Pärnus valimisliidu "Aus Pärnu" esinumbrina. Ta kogus 528 häält, kuid ei osutunud valituks.
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta üksikkandidaadina valimisringkonnas nr 2 (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita), kogudes 1753 häält ehk 2,5% 2. valimisringkonnas antud häältest. Sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Ta oli üks "Ühinenud üksikkandidaatidest".
EKRE liikmena

Alates 2012. aastast kuulub Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda ja on olnud[millal?] selle juhatuse liige.
2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Tallinna linnavolikogusse. Ta kogus valimisringkonnas nr 5 (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.[6]
2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Tallinna linnavolikogusse. Ta kogus valimisringkonnas nr 5 (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.[6]
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 9507 häält.[7]
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 3 (Mustamäe ja Nõmme linnaosa). Ta kogus 4296 häält ja osutus valituks.[8]
Rahandusministrina (2019–2021)
29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 oli ta rahandusminister Jüri Ratase teises valitsuses.
EKRE esimehena (alates 2020)
Alates 4. juulist 2020 on ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.[9]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad) 4599 häält ning osutus valituks.
10. juunil 2023 Pärnu Kontserdimajas toimunud kongressil valiti Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More uueks tähtajaks EKRE esimeheks. Sedeleid jagati 435. Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More sai 381 häält ehk 87 protsenti, vastaskandidaat Peeter Ernits sai 42 häält.
Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 17 895 häält ning ei osutunud valituks.[10]
Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More oli 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel EKRE Tallinna linnapeakandidaat.[11] Ta kandideeris Tallinna valimisringkonnas nr 2 (Kesklinna linnaosa),[12] kogus valimistel 1258 häält ega osutunud linnavolikokku valituks.[11]
Isiklikku
Ta ema on kunstiajaloolane Sirje Helme ja isa EKRE poliitik Mart Helme, tema kaksikõde on kirjandusteadlane Maarja Vaino; tema lell oli ajaloolane ja poliitik Rein Helme ja viimase poeg on kirjanik Peeter Helme.
Martin Helme[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Helme'] More ja abikaasa Eeva peres kasvab neli tütart ja üks poeg.[viide?]
Ta on 2021. aastast EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse nõukogu liige.[13]
Viited
- 1 2 3 Martin Helme. Elulugu. Riigikogu veebisait.
- 1 2 "Tulevane rahandusminister Martin Helme ajas 10 aastat tagasi pankrotistunud kohviku pidamisel segi enda ja ettevõtte rahakotid". Ärileht. Vaadatud 17. mail 2025.
- ↑ "Pikantne lugu: Kuidas sattusid Martin Helme firma kuludesse naiste stringid ja rinnahoidja?". Kroonika. Vaadatud 17. mail 2025.
- ↑ Merike Teder "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust" Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)
- ↑ "Märgatud rassisti. Ojuland, Helme, Võsa, Pullerits ja teised" Eesti Ekspress, 5. august 2015
- 1 2 http://kov2013.vvk.ee/district_0784_5.html
- ↑ "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks" valimised.err.ee, 26. mai 2014
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html
- ↑ EKRE valis Martin Helme esimeheks, aseesimeesteks Mart Helme, Põlluaas ja Pohlak Eesti Rahvusringhääling, 4. juuli 2020
- ↑ https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html
- 1 2 "KOV 2025 valimiste tulemused". Delfi. 27. oktoober 2025. Vaadatud 9. jaanuar 2026.
- ↑ "Kandidaadid | Valimised Eestis". kov2025.valimised.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2026.
- ↑ Kaarli kogudus: Juhatus ja nõukogu, vaadatud 14. september 2023
Välislingid
- "Helme: meie toetajate seas on inimesi, kelle arvamused EKRE-le head ei tee" ERR, 17. aprill 2018
- "Martin Helme: EKRE läheb võitlusesse laigulises vormis" ERR, 14. juuli 2018
- "Reformierakond andis üle Martin Helme umbusaldusavalduse" ERR, 23. september 2020
Arvamusaritkleid
- Aprillimässu õppetunnid Delfi, 16. mai 2007
- Homolemb Euroopa Delfi, 8. august 2007
- Diagnoos vasakpoolne Delfi, 27. august 2007
- Vene koolid riigi alluvusse! Delfi, 4. juuni 2009
- Martin Helme: Euro on Eestile rängem kui maavärin Jaapanile Delfi.ee, 26. märts 2011
- Martin Helme: Elu pärast eurot Delfi, 26. november 2011
