Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Lehised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes ja lähisarktikas. Nad vajavad jahedat ja niisket kliimat. Seetõttu kasvavad nad parasvöötmes mägedes, parasvöötme põhjaosas ja lähisarktikas ka tasandikel. Lehised kasvavad põhja pool ja kõrgemal teistest puudest ning nende levila ulatub sageli metsapiirini. Dauuria lehis on maailma kõige põhjapoolsema levikuga puu: Taimõril kasvab ta kuni 75. põhjalaiuskraadini.

Lehised on pioneerliigid. Nad pole pinnase suhtes nõudlikud ja nad on väga pikaealised. Nad võivad moodustada puhaspuistu, samuti kasvada koos teiste okaspuudega ja segametsades. Laialehiste lehtpuudega koos kasvavad lehised harvem.

1965. aasta andmetel moodustasid lehised 40,2% Nõukogude Liidu metsadest. Lehised moodustavad ülekaalukalt suurema osa maailma puiduhulgast kui teised puude perekonnad.

Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks levinuimaid puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga).

Lehised kasvavad 15–50 m kõrgeks.

Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.

Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, saledad (alla 1 mm jämedused). Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.

Käbid on püstised, 1–9 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (1–3 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.

Eestisse on lehised sisse toodud. Tavalisim liik Eestis on euroopa lehis (Larix decidua). Rohkesti on kultiveeritud ka Vene lehist. Risttolmlemise tõttu on Eestis palju hübridiseerunud lehiseid.

On väidetud, et Loodi Püstmäel kasvav lehis on Eesti kõrgeim puu.^[1] Hilisemate mõõtmiste põhjal on selgunud, et tegemist on Eesti kõrguselt teise puuga.^[2]

Lehise kõige lähemad sugulased on ebatsuugad. Nad eraldusid teineteisest 45 miljonit aastat tagasi. Lehised ja ebatsuugad ühendatakse ülemperekonda Lariceae. See kuulub alamsugukonda Pinoideae, mis koosneb kahest ülemperekonnast: Lariceae ja Pineae. Viimasesse kuuluvad mänd, kuusk ja kataia.

Lehise perekond jaguneb kahte alamperekonda. Ühe moodustavad Tiibetis ja Lõuna-Hiinas kasvavad lehised (hiina lehis ja himaalaja lehis), teise ülejäänud liigid. Nood omakorda jagunevad Euraasia ja Põhja-Ameerika liikideks.

Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi:

• Larix decidua – euroopa lehis, ka Larix europaea, Pinus larix; Kesk-Euroopa mäestikud
• Larix gmelinii – dauuria lehis, ka Larix dahurica; Ida-Siber
• Larix griffithii – himaalaja lehis, ka Larix himalaica; Himaalaja keskosa
• Larix kaempferi – jaapani lehis, ka Larix leptolepis; Kesk-Jaapani mäed
• Larix laricina – ameerika lehis, ka Larix americana; Põhja-Ameerika
• Larix lyallii – Lyalli lehis; kõrgmägedes USA loodeosas ja Kanada edelaosas
• Larix maritima – randlehis ehk rannaäärne lehis
• Larix mastersiana; Lääne-Hiina mäed
• Larix occidentalis – läänelehis; USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More loodeosa ja Kanada edelaosa mägedes
• Larix potaninii – hiina lehis; Edela-Hiina mäed
• Larix rossica – vene lehis; Venemaa Euroopa-osa
• Larix sibirica – siberi lehis; Lääne-Siber
• Larix ×lubarski – Ljubarski lehis
• Larix ×marschlinsii – eurojaapani lehis

Leitud on mitmesuguseid lehiseliikide omavahelisi hübriide. Neid kultiveeritakse samuti metsanduslikult.

Lehise puit on kõva, vastupidav ja saadaval suurtes kogustes. Sellepärast kasutatakse teda laialdaselt paljudeks otstarveteks, näiteks paadiehituse, laudiste, tarade ja väravate, parketi ja aiamööbli jaoks, samuti kütteks. Puukoort tarvitatakse multši tegemiseks.

• Vladimir Timofejev. Lehise kasvatamine. Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium, Tallinn. 1953.
• Endel Laas. Külviaja ja seemnete külvieelse töötlemise tähtsusest lehise istutusmaterjali kasvatamisel. Eesti Põllumajanduse Akadeemia teaduslike tööde kogumik nr 6. 1959.
• Harri Paves. Eestis kasvavad lehised. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu. 1971.
• Heino Kasesalu. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Metsanduslikud Uurimused XXXI, Tartu. 1999.
• Lehis – metsa- ja pargipuu / koostaja ja toimetaja Harri Paves. OÜ Vali Press, Tartu. 2004.

• Heino Kasesalu. Eestis kasvab võimsaid lehispuistuid. / Eesti Mets 2002/3
• Ülo Erik. Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis. / Eesti Mets 2004/2
• Heldur Sander. Mida uut tõi juuni Eestis kasvavate lehiste süstemaatikasse? / Eesti Loodus, 2006/7
• Heldur Sander, Alar Läänelaid. Lehiseüllatus Eestist. / Eesti Loodus, 2006/10
• Harri Paves. Lehiseüllatus üllatas. / Eesti Loodus, 2007/3
• Heldur Sander. Hübriidsete lehiste teema jätkuks. / Eesti Loodus, 2008/10
• Ülo Erik. Eurojaapani lehise tunnustest. / Eesti Loodus, 2009/1
• Rein Sander. Lehis. / Maaleht, 29. jaanuar 2009