Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet. Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks. Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Lisaks on leedu keelel hulgi kohalikke murdeid ning leedulased eristavad niinimetatud "linnaleedukeelt" ja "maaleedukeelt" olenevalt sõnavarast ja hääldusest ka kohalikes piirkondades. Kirjakeel põhineb kodekseeritud lõunaleedu keelel.

Leedu keele lähim räägitav sugulaskeel on põhja pool räägitav läti keel. Kuigi need keeled tunduvad sarnased, ei saa eri keelte rääkijad üksteisest aru ning keelte erinevused on suuremad kui eesti ja soome keelel omavahel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse "Handbuch der litauischen Sprache" ("Leedu keele käsiraamat"; 2 köidet) avaldas 1856–1857 Praha ülikooli professor August Schleicher.

Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.

Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte:

Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

• Leedu nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
• Inglise-leedu sõnastik

Euroopa Liidu ametlikud keeled

bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | horvaadi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari

Allikas: Euroopa Liidu ametlik võrgukoht