Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud) on enamasti riiklikult korraldatud ja rahastatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu ning sealhulgas olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale.

Sõjavägede doktriinid, struktuurid, relvastus ja varustus on sageli riigiti erinevad, tulenedes riigi sõjalistest traditsioonidest, ressurssidest, poliitikast, liitlassuhetest, ühiskonna või kultuuri iseärasustest jms.

Sõjaväe tagatav riigi kaitse võib realiseeruda nii aktiivse sõjategevuse kui ka sõja ärahoidmisega heidutamise teel.

Sõjaväes tegevteenistuses olevat isikut nimetatakse üldistavalt sõjaväelaseks. Sõjaväelased kannavad ametlikku auastmetunnustega vormiriietust ehk mundrit.

Sõjaväel on oma juhtkond ja juhtimisorganid ehk staabid.

Sõjavägi koosneb, olenevalt struktuurist, erinevatest väeliikidest (põhiväeliikidest), põhiosas:

• maaväest,
• lennuväest,
• mereväest (kui riigil on piiriveekogu).

Väeliigid omakorda koosnevad allüksustest, üksustest, väekoondistest ning kõrgema juhtimise (staabid) ja logistika ning muu toetuse organitest.

Mõnes riigis alluvad sõjaväele ka mitmesugused sõjaväestatud eriorganisatsioonid, nagu piirivalve, Eestis Kaitseliit või rahvuskaart.

Eestis nimetatakse sõjaväge tänapäeval poliitilisel eesmärgil ametlikult kaitseväeks. Enne 1940. aastal alanud okupatsioone on nimetatud ka sõjaväeks. Tegelikus ülesehituses ja väljaõppes pole nimetustes sõjavägi või kaitsevägi erinevust.

• Eesti kaitsevägi
• Nõukogude sõjavägi
• Sõjaväelane