Kaia Lehari (16. jaanuar 1944 – 7. mai 2026) oli eesti kunstifilosoof ja -ajaloolane. Ta oli Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, 2013. aastast emeriitdotsent.

Kaia Lehari lõpetas 1967. aastal Leningradi ülikooli kunstiajaloo erialal. Aastatel 1967–1971 õppis ta esteetika aspirantuuris Moskva Riiklikus Ülikoolis ja kaitses samas 1972. aastal kandidaadiväitekirja "Ruumi esteetiline funktsioon arhitektuuris". Ta töötas aastatel 1971–1976 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis arhitektuuri ajaloo sektsioonis. Alates 1976. aastast töötas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis õppejõu ja dotsendina. Ta algatas uurimissuuna "Koht ja paik", mille raames toimus konverentse ja publitseeriti samanimelisi uurimuste kogumikke. Aastatel 2008–2012 töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina.^[1] Kaia Lehari oli Eestis esimesi Merleau-Ponty fenomenoloogilise filosoofia käsitlejaid ja tõlgendajaid. Ta kuulus Põhjamaade Fenomenoloogia Ühingusse, Rahvusvahelisse esteetikaühingusse ja Maailma Fenomenoloogia Instituuti. 23. aprillil 2006. aastal pidas Kaia Lehari NoSP rahvusvahelisel konverentsil "Phenomenology and Nature" Islandi Ülikoolis ettekande "Mobility and Aesthetics". Kaia Lehari fenomenoloogia ja filosoofilised keskkonnauuringud avaldasid raamivat mõju 1990. aastate Eesti kunstile. Heterotoopilised lookused, tühermaad ja okupatsiooniaegsed eestlastele võõrad paigad (Narva, Paldiski, Naissaar, Karjujärv, Kullenga) muutusid sel kümnendil kunstnike huvi- ja heterotoopline ruum pildiloolaste käsitlusobjektideks.

Kaia Lehari populariseeris oma seisukohti mainekas raadiosaates "Ööülikool". Tema loengud "Sissejuhatus keskkonnaesteetikasse", "Talve ülistuseks" ja "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". Temast on oluliselt mõjutatud eesti arhitektid Vilen Künnapu, Arne Maasik, Andrus Kõresaar jt, kes kõik viitavad genius loci kontsepti olulisusele oma loomingus.

• 2006 stipendium "Ela ja sära"

• 1997 "Ruum. Keskkond. Koht."

• Lehari, Kaia (2009). Mythopoetics of Stone. Tymieniecka, Anna-Teresa. Analecta Husserliana. The Yearbook of Phenomenological Research (393−402).. Dordrecht, Heidelberg, London, New York: Springer.
• Lehari, Kaia (2009). Jalutaja pargis. Külvik, Mart; Maiste, Juhan (_EditorsAbbr). Park on paradiis looduses ja kunstis (352−259).. Eesti Maaülikool.
• Lehari, Kaia (2008). Wandering in a landscape. In: Sven Arntzen; Emily Brady (_EditorsAbbr). Humans in the land: The ethics and aesthetics of the cultural landscape (177−195).. Oslo: UNIPUB.
• Lehari, Kaia (2006). Purification of Landscapes. Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics, V, 109−118.
• Lehari, Kaia (2005). Kunstiteaduslikke Uurimusi, erinumber "Miljöö ja esemeline keskkond"