Küpros on saar Vahemere idaosas Türgist lõuna pool ning Lähis-Ida ranniku lähedal. Saar on suuruselt kolmas Vahemeres, jäädes alla Sitsiiliale ja Sardiiniale.

Küprose saarel paiknevad Küprose Vabariik, rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik ja Suurbritanniale kuuluvad Akrotiri ja Dhekelia suveräänsed baasialad. Saare põhjaosa on alates 1974. aastast Türgi kontrolli all, lõunaosa kuulub Küprose Vabariigile.

Saare lääne- ja keskosa läbib Tróodose mäestik, mille kõrgeim tipp on Olümpos (1951 m).^[1] Tróodose ja põhjaranniku mäestiku vahel paikneb Mesaoría tasandik, mis on Küprose tähtsaim põllumajanduspiirkond ning üks saare tihedamalt asustatud piirkondi.

Saare pikim jõgi on Pediaíos.

Küprose suuremad linnad on Nikosia (pealinn), Limassol, Larnaca, Paphos ja Famagusta.^[1] Nikosia on erandlikult maailma viimane jagatud pealinn, mille lõunaosa kuulub Küprose Vabariigile ja põhjaosa Põhja-Küprose Türgi Vabariigile.

Küprosel on kolm UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kultuurimälestist.^[2] Nendeks on Paphose arheoloogiline ala,^[3] Tróodose regiooni maalitud kirikud^[4] ja Choirokoitia^[5] neoliitiline asula.^[2] Need mälestised kajastavad Küprose ajalugu neoliitikumist kuni Bütsantsi ja varauusajani ning asuvad kõik Küprose Vabariigi kontrollitaval alal.