Irving Langmuir (31. jaanuar 1881 – 16. august 1957) oli ameerika keemik, füüsik ja insener. Panuse eest pinnakeemiasse pälvis ta 1932. aastal Nobeli keemiaauhinna.
Langmuiri tuntuim teadusartikkel on "The Arrangement of Electrons in Atoms and Molecules" ("Elektronide paiknemine aatomites ja molekulides"; ilmus 1919), milles ta Gilbert N. Lewisi kuubikujulise aatomi teooriale ja Walther Kosseli keemilise sideme teooriale tuginedes postuleeris aatomi kontsentrilise ehituse teooria.[1] Langmuir sattus selle artikli tõttu Lewisiga prioriteedivaidlusse. Langmuiri tunnustatakse selle teooria olulise populariseerijana, kuid teooria autorsus omistatakse suuremalt jaolt Lewisile.[2]
Töötades aastatel 1909–1950 General Electricus, edendas Langmuir mitut füüsika ja keemia valdkonda, leiutas gaasiga täidetud hõõglambi ja atomaarvesinikkeevituse. USA-s New Mexico osariigis Socorro linnas asub Langmuiri järgi nime saanud atmosfääriteaduste laboratoorium. Ameerika Keemiaühing annab välja pinnateaduste alast ajakirja Langmuir.[3]
Viited
- ↑ Langmuir, Irving (juuni 1919). "The Arrangement of Electrons in Atoms and Molecules". Journal of the American Chemical Society. 41 (6): 868–934. DOI:10.1021/ja02227a002.
- ↑ Coffey, Patrick (2008). Cathedrals of Science: The Personalities and Rivalries That Made Modern Chemistry. Oxford University Press. Lk 134–146. ISBN 978-0-19-532134-0.
- ↑ Taylor, H. (1958). "Irving Langmuir 1881-1957". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 4: 167–184. DOI:10.1098/rsbm.1958.0015.
