 |
See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus) |
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.
Praegused maakonnad
| Lipp | Vapp | Maakond | Pindala (km²) | Rahvaarv (2023)[1] | Rahvastikutihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|---|
 |
 | Harju maakond | 4327 | 638 076 | 147,46 |
 |
 | Hiiu maakond | 1032 | 8 474 | 8,21 |
 |
 | Ida-Viru maakond | 2972 | 133 358 | 44,87 |
 |
 | Jõgeva maakond | 2545 | 27 739 | 10,90 |
 |
 | Järva maakond | 2674 | 30 072 | 11,25 |
 |
 | Lääne maakond | 1816 | 20 688 | 11,40 |
 |
 | Lääne-Viru maakond | 3696 | 59 608 | 16,13 |
 |
 | Põlva maakond | 2165 | 24 036 | 11,10 |
 |
 | Pärnu maakond | 5419 | 87 418 | 16,13 |
 |
 | Rapla maakond | 2765 | 34 038 | 12,31 |
 |
 | Saare maakond | 2938 | 31 919 | 10,86 |
 |
 | Tartu maakond | 3349 | 162 390 | 54,26 |
 |
 | Valga maakond | 1917 | 28 114 | 14,67 |
 |
 | Viljandi maakond | 3420 | 45 637 | 13,37 |
 |
 | Võru maakond | 2305 | 34 317 | 14,89 |
Ajalugu
1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.
Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul
Rootsi valdused:
Poola valdused:
Taani valdus:
Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni
- Tallinna/Harju kreis (saksa Kreis Harrien)
- Paide/Järva kreis (saksa Kreis Jerwen)
- Haapsalu/Lääne kreis (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
- Rakvere/Viru kreis (saksa Kreis Wierland)
Liivimaa Eesti osa:
- Pärnu kreis (saksa Kreis Pernau)
- Tartu kreis (saksa Kreis Dorpat)
- Viljandi kreis (saksa Kreis Fellin)
- Võru kreis (saksa Kreis Werro)
- Kuressaare kreis (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli näiteks eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)
Maakonnad 1918–1940
- Harju maakond
- Järva maakond
- Lääne maakond
- Pärnu maakond
- Petseri maakond
- Saare maakond
- Tartu maakond
- Valga maakond
- Viljandi maakond
- Viru maakond
- Võru maakond
1938. aasta Maakonnaseaduse § 1 kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru[2]. Maakondade ehk kreiside piire seadusega ei muudetud[3].
Maakonnad Eesti NSV-s
Kuni 1944.aastani säilis Eesti NSV-s algne haldusjaotus.
- 1944. aastal liideti suurem osa Petseri maakonnast, Vene NFSV Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisemasse Pihkva oblasti Petseri rajooni;
- 1945. aastal liideti osa, Narva-tagused vallad Viru maakonnast Vene NFSV Leningradi oblasti Kingissepa rajooni;
- 1946. aastal moodustati Hiiu maakond (1946–1950);
- 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond (1949–1950);
- 1949. aastal jagati Viru maakond kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond (1949–1950), läänepoolsetest valdadest moodustati Viru maakond (1949–1950).
Maakonnad 1991–...
Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks Eesti Vabariigi maakondade nimetused[4]
Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda (Petseri maakond on de facto Venemaa Föderatsiooni kontrolli all).
Vaata ka
Viited
- ↑ Rahvastik soo, vanuserühma ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Haldusjaotus seisuga 01.01.2018
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 Maakonnaseadus (RT 1938, 43, 405)
- ↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=revalschezeitung19380420.2.7 Anpassung der örtlichen Selbstverwaltungen an die neue Verfassung. Revalsche Zeitung, 20. April 1944, Nr. 87, S. 1.
- ↑ Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadlus, vastu võetud 11.07.1991
