Bengt Skytte af Duderhof (30. september 1614 Stockholm – 23. juuli 1683 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat, Duderhofi vabahärra, Grönsjö ja Marby isand.
Tema isa oli Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja Johan Skytte, vend Tartu Ülikooli esimene rektor Jakob Skytte.
Teenistus
- 1633 kuninganna Kristiina kammerhärra
- 1637 assessor
- 1640 kammernõunik
- 1646–1649 Uppsala lääni asehaldur ja 1647–1649 Stockholmi lääni asehaldur
- 1647. aasta Rootsi riigipäeva maamarssal[1]
- 1648 riiginõunik ja 3. oktoobrist Tartu ülikooli kantsler
- 30. juuni 1655 – 1656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner
- 1663 Wismari tribunali (Höga tribunalet i Wismar) president ja saadik Saksamaal.[2]
Tunnustus
Rootsi Amarante orden
Perekond
8. detsembril 1636 abiellus ta Christina Sparrega (1619–1659), kes oli Östergötlandi lääni asehalduri, Häringe mõisniku Carl Eriksson Sparre (1595–1632) ja Margaretha Axelsdotter Natt och Dagi (1597–1623) tütar.
Esimesest abielust sündisid:
- Carolus Skytte af Duderhof (1639–1640) maetud Arnö kirikusse.
- Maria Skytte af Duderhof (surnud 1703), 1667. aastast riigitallimeistri ja Ingeri kindralkuberneri krahv Gustaf Adam Banéri (1624–1681) abikaasa.
- Hedvig Skytte af Duderhof, (surnud 1668).
1670. aastatel abiellus ta Eva Mörneriga.
Viited
- ↑ Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk. 69-74
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Bengt Skytte, lk. 65".
Välislingid
- Bengt Skytte korraldused Eesti Ajalooarhiivi fondides
- Nordisk familjebok 1890, lk. 1365-1366 (rootsi keeles)
- Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 473-474 (rootsi keeles)
| Eelnev Wilhelm Ulrich |
Eestimaa kuberner 1655—1656 |
Järgnev Wilhelm Ulrich |