August Maramaa (kuni 1922 August Marfeldt; 6. aprill 1881 Aakre vald, Tartumaa – 26. detsember 1941 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli Eesti poliitik, õpetaja ning Viljandi linnapea aastatel 1919–1921 ja 1927–1939.

Ta lõpetas 1902. aastal Tartu Õpetajate Seminari, seejärel töötas Viljandimaal ja Viljandis õpetaja ja koolijuhina. Ta on avaldanud matemaatikaõpikuid.

August Maramaa oli alates 1. septembrist 1937 Riigi Viljasalve nõukogu liige (Linnade Liidu esindaja)^[1].

Linnapea Maramaa plaanis muuta Viljandi sisemaa kuurordiks. Selle nimel tehti sihikindlat tööd: korrastati lossiparki, sillutati tänavaid, arendati järveranda, ehitati Uueveski basseinid, viidi kesklinnast välja turg, istutati puid ja tehti palju muudki. Ühes korralikus kuurortlinnas ja veel endises hansalinnas pidi loomulikult olema ka muuseum. 25. septembril 1933 kutsus ta linnavalitsuse ruumidesse kokku rühma kohalikke seltskonnategelasi, et arutada muuseumi asutamist Viljandisse. Arvestades Ditmari muuseumi kunagist eksisteerimist, võib seda tagantjärele nimetada ka muuseumi taasasutamiseks.^[2]

Maramaa abiellus 1909. aastal Anna Roossoniga (Anna Maramaa, küüditati juuni 1941). Peres sündis viis last.

Tema väimees Harri Haamer oli Püha Jakobi koguduse, Tartu Pauluse koguduse, Tarvastu Peetri kogudus ja Kõpu Peetri koguduste õpetaja, tütrepoeg Eenok Haamer on Mustvee ja Lohusuu koguduse õpetaja, tütretütar Maarja Haamer-Renter on eesti laulja. Tema vend oli keemik Jaan Maramaa.

• 1938 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
• 1996 – Viljandi linna aukodanik (postuumselt)

2007. aastal avati Viljandi raekoja kõrval August Maramaa skulptuur.^[3] Viljandis asub ka August Maramaa puiestee.

• Heiki Raudla: "August Maramaa grandioossed plaanid" Sakala, 1. aprill 2006
• Heiki Raudla ja August Maramaa
• August Maramaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK