Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse üheks 4. sajandi mõjukamatest kristlikest vaimulikest.

Ta valiti 374. aastal Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida.

Ambrosius oli innukas Nikaia I kirikukogu (325) seisukohtade eestvõitleja ning äge ariaanluse ja paganluse vastane. Tema teostest tuntuimad on eetikat käsitlev "De officiis ministrorum" (377–391) ja eksegeetiline "Exameron" (386–390).

Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Ambrosiuse loodud on hulk hümnitekste, mis on siiani käibel. Tema järgi on nimetatud ambroosiuse laul.