| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 |
| 2026 | ||||||
22. veebruar on Gregoriuse kalendri 53. päev. Juliuse kalendri järgi 9. veebruar (1901–2100).
Sündmused
- 1576 – Liivi sõda: Läänemaale tunginud Vene väed vallutasid Haapsalu.
- 1859 – karistati Mahtra sõjas osalenud talupoegi.[1] Kadalipust aeti läbi 44 meest, kellest enamik saadeti Siberisse kas sunnitööle (2 meest 20 aastaks) või asumisele.[1]
- 1927 – riigivanem Jaan Teemanti teine valitsus teatas tagasiastumisest. Uus valitsus sama riigivanema juhtimisel kinnitati ametisse 4. märtsil.
- 1931 – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.[2]
- 1931 – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.[2]
- 1935 – Karl Terras ja Ado Anderkopp kirjutasid alla Oru lossi riigile üleandmise lepingule.
- 1937 – tegevust alustas Linnusaaduste Tootjate ja Müügiühingute Keskliit "Eesti Munaeksport".
- 1938 – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga.[2]
- 1982 – lugejatele avati Tartu Ülikooli Raamatukogu uus peahoone.
- 1988 – Eesti Muinsuskaitse Selts alustas mälestuste kogumise kampaaniat.
- 1994 – Riigikogu võttis vastu resolutsiooni, millega taotleti, et Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt.
- 1995 – Belgia pealinnas Brüsselis lõppesid Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumiskõnelused. Kõneluste tulemusel anti Eestile õigus saada EL assotsieerunud liikmeks ilma üleminekuperioodita.
- 1996 – haridus- ja kultuuritöötajate streik, millest võttis osa umbes 8000 inimest. Nõuti lubatud palgatõusu, mitmed kultuuri- ja haridusasutused olid suletud.
- 2003 - Kristina Šmigun võitis Val di Fiemmes suusavahetusega sõidus oma ainsa MM-kulla.
Maailmas
- 1281 – krooniti paavstiks prantsuse kardinal Simon de Brie, kes võttis oma nimeks Martinus IV.
- 1288 – krooniti paavstiks itaalia kardinal Girolamo Masci, kes võttis oma nimeks Nicolaus IV.
- 1653 – Venemaal algas patriarh Nikoni kirikureform.
- 1680 – Pariisis põletati oma aja kuulsamaid mürgitajaid Catherine Montvoisin, hüüdnimega La Voisin.
- 1744 – Austria pärilussõda: Vahemerel leidis aset Touloni lahing Prantsuse-Hispaania ja Suurbritannia laevastike vahel. Jose Navarro 27 laevast koosnev ühendlaevastik sundis 24. veebruariks 30 laevast koosneva Briti laevastiku taganema Itaaliasse.
- 1797 – viimane sissetung Briti saartele, kui Prantsuse väed randusid Walesis.
- 1819 – Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More müüs Florida 5 miljoni USA dollari eest Ameerika Ühendriikidele.
- 1828 – Turkmantšai lepinguga lõpetati Vene-Iraani 1826.–1828. aasta sõda. Venemaa sai enda valdusse Nahhitševani ja Jerevani khaaniriigi.
- 1848 – Pariisis puhkes ülestõus Juulimonarhia vastu.
- 1876 – ärimees Johns Hopkinsi pärandi toel asutati Ameerika Ühendriikides Baltimore'is Johns Hopkinsi Ülikool.
- 1882 – taasloodi Serbia kuningriik.
- 1889 – Ameerika Ühendriikide president Grover Cleveland andis Põhja-Dakotale, Lõuna-Dakotale, Montanale ja Washingtonile osariigi õigused.
- 1901 – vene kirjanik Lev Tolstoi heideti jumalateotuse eest tema romaanis "Ülestõusmine" Vene Õigeusu Kirikust välja.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Saksamaa alustas piiramatut allveesõda, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt.
- 1940 – toimus Tenzin Gyatso pühitsemine XIV dalai-laamaks.
- 1943 – Saksamaal Münchenis mõisteti surma ja hukati vastupanuliikumise Valge Roos (Weiβe Rose) liikmed Hans Scholl, Sophie Scholl ja Christoph Probst.
- 1958 – Egiptus ja Süüria moodustasid ühise riigi. See eksisteeris Ühendatud Araabia Vabariigi nime all aastani 1961.
- 1968 – avati NSV Liidu esimene polaarjaam Bellingshausen.
- 1979 – Saint Lucia kuulutas ennast Suurbritanniast sõltumatuks.
- 2000 – Ukrainas kaotati surmanuhtlus.
- 2002 – Angolas langes lahingus valitsusvägedega mässulise liikumise UNITA juht Jonas Savimbi.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 22. veebruaril
- 1440 – Ladislaus Postumus, Böömi ja Ungari kuningas
- 1732 – George Washington, USA president
- 1788 – Arthur Schopenhauer, saksa filosoof
- 1840 – August Bebel, saksa sotsialist ja töölisliikumise juht
- 1857 – Heinrich Rudolf Hertz, saksa füüsik
- 1857 – Robert Baden-Powell, briti sõjaväelane, skaudiliikumise rajaja
- 1873 – Jānis Endzelīns, läti keeleteadlane
- 1888 – Edgar Johan Kuusik, eesti arhitekt
- 1896 – Märt Laarman, eesti graafik ja maalikunstnik
- 1900 – Luis Buñuel, hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More filmirežissöör
- 1920 – Elbert Tuganov, Eesti animaator
- 1921 – Giulietta Masina, itaalia näitleja
- 1921 – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika riigipea
- 1931 – Endel Jürimäe, eesti matemaatik
- 1931 – Raimond Lätte, eesti helilooja
- 1932 – Ted Kennedy (Edward Moore Kennedy), USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More poliitik
- 1940 – Maire Jaanus, eesti kirjandusteadlane
- 1940 – Ülo Tuulik, eesti kirjanik
- 1940 – Jüri Tuulik, Eesti kirjanik ja poliitik
- 1945 – Sirje Endre, Eesti ajakirjanik, kirjastaja ja poliitik
- 1949 – Niki Lauda, Austria autovõidusõitja ja ettevõtja
- 1967 – Üllar Born, eesti ajakirjanik
- 1975 – Drew Barrymore, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filminäitleja ja -produtsent
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 22. veebruaril
- 606 – Sabinianus, paavst 604–606
- 1371 – David II, Šotimaa kuningas 1329–1371
- 1512 – Amerigo Vespucci, itaalia maadeavastaja
- 1671 – Adam Olearius, Saksa diplomaat ja kirjanik
- 1797 – vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen, saksa aadlik, parun Münchhauseni prototüüp
- 1822 – Ali Paša, Albaania valitseja 1807–1820
- 1837 – Juri Lisjanski, vene mereväelane ja maadeavastaja
- 1875 – Camille Corot, prantsuse maalikunstnik
- 1913 – Francisco Madero, Mehhiko president 1911–1913
- 1939 – Aleksandr Jegorov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1940 – Antonio Machado, hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More luuletaja
- 1942 – Stefan Zweig, austria kirjanik
- 1942 – Eduard Profittlich, saksa katoliku piiskop, Eesti apostellik administraator 1931–1942
- 1984 – Uwe Johnson, saksa kirjanik
- 1985 – Efrem Zimbalist, USA viiulivirtuoos ja helilooja
- 1986 – Boriss Slutski, vene luuletaja
- 1987 – Andy Warhol, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kunstnik
- 2002 – Jonas Savimbi, Angola poliitik
- 2005 – Simone Simon, prantsuse näitleja
- 2006 – Said Mohamed Djohar, Komooride president 1989–1995 ja 1996
- 2013 – Heino Kiik, eesti kirjanik
Pühad
- Lääne- ja Hiiumaalt on teateid talvise peetripäeva tähistamise kohta
- Katoliku kirikus Cathedra Petri ehk apostel Peetruse piiskopiaujärje püha (tähistatakse püha Peetruse asumist Rooma piiskopi troonile). Eesti katoliku kirikus meenutatakse ka piiskop Eduard Profittlichi surma
- Saint Lucia iseseisvuspäev (1979)
- Põhja-Friisimaal peetripäev (Petritag)
- Skaudiliikumises selle asutaja Robert Baden-Powelli sünniaastapäev (tuntud nimetuste B.-P. Day ja Founder's Day nime all)