TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Surnud

2024. aasta (MMXXIV) oli 21. sajandi 24. aasta. See algas esmaspäevaga ja lõppes teisipäevaga. 2024 oli liigaasta.

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5784–5785
Hinduistlik kalender: 5125–5126
Islami kalender: 1445–1446
Iraani kalender: 1402–1403
Sirvikalender: 10237

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
1. jaanuar – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Belgia.
1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus üle 500 inimese. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta oli riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.

Veebruar

Pikemalt artiklis Veebruar 2024

11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.
16. veebruar – Venemaa vanglateenistus teatas vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surmast.

Märts

Pikemalt artiklis Märts 2024

1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.

7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
15.–17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised. Viiendaks ametiajaks valiti tagasi Vladimir Putin, kes kogus 88,48% häältest.
22. märts – rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak. Hukkus 145 inimest.

Aprill

Pikemalt artiklis Aprill 2024

13. aprill – vastuseks Iisraeli õhurünnakule Iraani konsulaadi vastu Damaskuses korraldas Iraan Iisraeli vastu raketi- ja droonirünnaku.
22. aprill – NASA teatas, et kosmosesond Voyager 1 saatis esimest korda viie kuu jooksul loetavaid andmeid.

Mai

Pikemalt artiklis Mai 2024

15. mai – Slovakkia peaminister Robert Fico sai raskelt haavata, kui talle korraldati Handlovás atentaat.
19. mai – Iraanis Varzaqāni lähedal toimunud kopteriõnnetuses hukkus kaheksa inimest, teiste seas Iraani president Ebrāhīm-e Ra'īsī ja Iraani välisminister Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān.
19. mai – Ed Dwight sai kosmoselennul Blue Origin NS-25 vanimaks kosmoses käinud inimeseks.
21. mai – Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks tehisintellektimääruse, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme.

Juuni

Pikemalt artiklis Juuni 2024

6.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
25. juuni – WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vabastati Londoni vanglast pärast seda, kui USA-ga oli saavutatud kokkulepe.
25. juuni – pärast kaht kuud kestnud missiooni jõudis tagasi Maale Hiina Riikliku Kosmoseameti uurimisaparaat Chang'e 6, mis tõi esimest korda Maale Kuu tagaküljelt pärit kivimiproove.

Juuli

Pikemalt artiklis Juuli 2024

1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Ungari.

4. juuli – Suurbritannias toimunud üldvalimised võitis Leiboristlik Partei. Uue peaministrina astus järgmine päev ametisse Keir Starmer.
5. juuli – Iraani presidendiks valiti Mas‘ūd Pezeshkīān.
7. juuli – Prantsusmaa parlamendivalimiste tulemusena sai Uus Rahvarinne Rahvuskogusse enim kohti, kuid ei saavutanud enamust.
13. juuli – Donald Trumpi mõrvakatse: Pennsylvania osariigis valimiskampaania ürituse ajal toimunud mõrvakatses sai Ameerika Ühendriikide endine peaminister Donald Trump haavata.
19. juuli – Rahvusvaheline Kohus jõudis otsusele, et Palestiina alade okupeerimine Iisraeli poolt on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
19. juuli – Ameerika Ühendriikide küberturbe tehnoloogiaettevõtte CrowdStrike'i vigane tarkvarauuendus põhjustas tõrkeid arvutite töös kogu maailmas.
21. juuli – Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatas, et loobub kandideerimisest 2024. aasta presidendivalimistel.
30. juuli – pärast Inglismaal Southportis toimunud massipussitamist, milles hukkus kolm inimest, puhkesid üle Suurbritannia ligi nädal aega kestnud paremäärmuslaste rahutused.
31. juuli – Iraanis Teheranis tapeti Ḩamāsi poliitiline juht Ismā‘īl Hanīyah.

August

Pikemalt artiklis August 2024

1. august – Islandi presidendina astus ametisse Halla Tómasdóttir.
6. august – Lahingud Kurski oblastis: Ukraina relvajõud tungisid Kurski oblastisse Venemaal.
9. august – Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus alla lennufirma VoePass reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
14. august – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas seoses ahvirõugete epideemiaga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
31. august – Venemaal Kamtšatka poolsaarel kukkus alla helikopter Mil Mi-8. Hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest.

September

Pikemalt artiklis September 2024

3. september – Ukrainas asuvale Poltava linnale korraldatud raketirünnakus hukkus üle 50 inimese.

5. september – Prantsusmaa peaministriks nimetati Michel Barnier, misjärel puhkesid üle Prantsusmaa valitsusvastased meeleavaldused.
12. september – Jared Isaacman sooritas kosmosemissiooni Polaris Dawn ajal esimese kommertsastronaudina kosmosekõnni.
27. september – Iisraeli õhuvägi andis õhulöögi Hezbollah peakorterile Beirutis, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas Hezbollah liider Hassan Nasrallah.
27. september – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Helene, mis tõi mitmel pool Ameerika Ühendriikide kaguosas kaasa ulatuslikud üleujutused. Hukkus vähemalt 235 inimest.

Oktoober

Pikemalt artiklis Oktoober 2024

1. oktoober – Venemaa sissetung Ukrainasse: Ukraina väed taganesid Vuhledarist.
1. oktoober – Iraan korraldas Iisraelile ulatusliku raketirünnaku, saates riigi suunas 200 ballistilist raketti.
1. oktoober – Jaapani peaministrina astus ametisse Shigeru Ishiba.
1. oktoober – Mehhiko presidendina astus ametisse Claudia Sheinbaum, kellest sai Mehhiko esimene naispresident.
1. oktoober – NATO peasekretäri ametisse asus Mark Rutte.
9. oktoober – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Milton, mille tagajärjel hukkus 32 inimest.
11. oktoober – Jaapani tuumaplahvatustes ellujäänute ühendus Nihon Hidankyo pälvis Nobeli rahuauhinna.
16. oktoober – Ḩamāsi kõrgeim juht Yaḩyá as-Sinwār hukkus Gaza sektoris toimunud tulevahetuses Iisraeli vägedega.

29. oktoober – üleujutustes Hispaanias hukkus üle 200 inimese.

November

Pikemalt artiklis November 2024

3. november – Moldovas toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ametisolev president Maia Sandu.
5. november – Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised. Valimised võitis Vabariikliku Partei kandidaat Donald Trump, kes sai endale 312 valijamehe hääled. Tema vastaskandidaat Kamala Harris sai enda toetuseks 226 valijameest.
6. november – 2024. aasta Saksamaa valitsuskriis: Saksamaa võimukoalitsioon varises kokku erimeelsuste tõttu majanduspoliitikas.
21. november – Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) andis välja Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ning Hamasi juhi Mohammed Deifi vahistamismääruse seoses toimepandud sõjakuritegudega.
27. november – Süüria opositsiooniväed sisenesid Alepposse. See oli esimene Süüria opositsioonivägede rünnak pärast 2020. aasta märtsis sõlmitud vaherahu.
28. november – Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze teatas, et Gruusia peatab neljaks aastaks ühinemise läbirääkimised Euroopa Liiduga.

Detsember

Pikemalt artiklis Detsember 2024

3. detsember – Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol kuulutas ootamatult välja sõjaseisukorra ja sulges parlamendi. Paari tunni pärast oli ta sunnitud sõjaseisukorra tühistama. Yoon Suk-yeol tagandati presidendi ametist 14. detsembril.
4. detsember – Prantsusmaa parlament avaldas umbusaldust peaminister Michel Barnier'le. Päev hiljem astus Barnier peaministri ametikohalt tagasi.
6. detsember – Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru tulemused, kuna luureandmete kohaselt oli Venemaa mõjutanud valimistulemusi.
7. detsember – Pariisi Jumalaema kirik taasavati pärast 2019. aastal toimunud tulekahjule järgnenud rekonstruktsioonitöid.
8. detsember – Süüria opositsioonijõud tungisid riigi pealinna Damaskusesse. President Bashshār al-Asad põgenes koos perega Venemaale.
20. detsember – Saksamaal Magdeburgis sõitis jõuluturul auto rahva sekka. Hukkus viis ja sai vigastada üle 200 inimese.
25. detsember – Azerbaijan Airlinesi lend 8243: Azerbaijan Airlinesi reisilennuk Embraer E190AR purunes hädamaandumisel Kasahstanis Aktau rahvusvahelise lennujaama juures. 62 pardal viibinud inimesest hukkus 38.
29. detsember – Jeju Airi lend 2216: Lõuna-Koreas Muani rahvusvahelises lennujaamas paiskus reisilennuk Boeing 737-800 maandumisel lennurajalt välja vastu betoontara ja plahvatas. Lennuki pardal viibinud 181 inimesest pääses eluga vaid kaks.

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
22.–29. jaanuar – toimus õpetajate streik.
1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astus brigaadikindral Andrus Merilo.
23. juuli – Eesti peaministrina astus ametisse Kristen Michal (Kristen Michali valitsus).
9. august – president Alar Karis kuulutas välja mootorsõidukimaksu seaduse.
16.–17. august – Rõhu külas Tartu maakonnas peeti 69. Kündmise maailmameistrivõistlused.
1. november – Tallinnas peatati trollibussiliiklus kuni 2026. aastani, mil saabuvad akutrollid.

Filmindus

Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
15.–25. veebruar – toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad).
10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid. Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer", sealhulgas ka parima filmi auhinna.

Muusikasündmused

Pikemalt artiklites 2024. aasta muusikas, 2024. aasta Aafrika muusikas ja 2024. aasta Ameerika Ühendriikide muusikas

4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimus 68. Eurovisiooni lauluvõistlus. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Šveitsi esindaja Nemo lauluga "The Code".

Spordisündmused

Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

12. jaanuar – 10. veebruar – toimusid Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
13. jaanuar – 11. veebruar – toimusid Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimusid kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
8.–23. märts – Ghanas Accras toimusid Aafrika mängud.
18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimusid kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
14. juuni – 14. juuli – Saksamaal toimus Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.

26. juuli – 11. august – Pariisis toimusid 2024. aasta suveolümpiamängud.

Surnud

Pikemalt artiklis In memoriam 2024

1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof
30. aprill – Paul Auster, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik
13. mai – Alice Munro, Kanada kirjanik
30. mai – Kalev Kallo, Eesti poliitik
3. juuni – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
11. juuni – Françoise Hardy, prantsuse laulja
16. juuni – Vello Mäss, eesti allveearheoloog
18. juuni – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
19. juuni – Hagi Šein, Eesti teleajakirjanik ja meediajuht
20. juuni – Margarita Voites, eesti ooperilaulja
20. juuni – Donald Sutherland, Kanada näitleja
29. juuni – Jaak Lõhmus, eesti filmiajakirjanik ja filmitegija
1. juuli – Ismail Kadare, albaania kirjanik
26. juuli – Arvo Valton, eesti kirjanik
30. juuli – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
1. august – Villu Jürjo, eesti luterlik vaimulik
7. august – Õnne Pärl, eesti ajakirjanik ja fotograaf
14. august – Hermann Haken, saksa füüsik
14. august – Gena Rowlands, Ameerika Ühendriikide näitleja
18. august – Alain Delon, prantsuse näitleja
9. september – James Earl Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
9. september – Caterina Valente, itaalia päritolu laulja
11. september – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
27. september – Maggie Smith, inglise näitleja
28. september – Kris Kristofferson, Ameerika Ühendriikide kantrimuusik
6. oktoober – Laine Kallas, eesti jooksja ja põllumajandusteadlane
12. oktoober – Mati Erelt, eesti keeleteadlane
20. oktoober – Fethullah Gülen, Türgi vaimulik ja poliitik
1. november – Gennadi Vainikko, Eesti matemaatik
2. november – Aleksandr Dormidontov, Eesti kodu-uurija
3. november – Quincy Jones, Ameerika Ühendriikide helilooja, muusikaprodutsent ja trompetist
7. november – Rein Jalak, eesti spordiarst
8. november – Helle Meri, eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa
14. november – Matti Päts, Eesti riigiametnik ja poliitik
14. november – Igor Volke, eesti ufoloog
24. november – Heino Rannap, eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane
1. detsember – Fred Jüssi, eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija
11. detsember – Aili Vahtrapuu, eesti skulptor ja graafik
17. detsember – William Labov, Ameerika Ühendriikide keeleteadlane
21. detsember – Mati Õun, eesti sõjaajaloolane
27. detsember – Inno Salasoo, eesti keemik ja botaanik Austraalias
29. detsember – Jimmy Carter, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More 39. president
31. detsember – Arnold Rüütel, Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane