1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

 Pikemalt artiklis 1919. aasta Eestis

• 1. jaanuarist 1919 asutati Tallinna kutseline tuletõrje, 12-mehelises koosseisus^[1]
• 7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
• 9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
• 14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
• 17. jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas. Vt Udria dessant
• Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
• 18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
• 31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
• 16.–21. veebruar – Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud kutsealuste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
• 24. veebruar – Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga^[2].
• 24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Vabadusristi^[2].
• 24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Eesti Panga^[2].
• 24. veebruar – loodi Eesti Punane Rist.
• 20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
• 26. märts – ilmus ajakirja Sõdur esimene number.
• 3. aprill – Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduse Sõjakooli loomiseks.
• 23. aprill – avati Asutav Kogu.
• 25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
• 4. mai – Tallinnas hakkas tegutsema Üle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond^[2].
• 8. mai – ametisse valiti esimene Vabariigi Valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
• 13. mai – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile
• 18. mai – Meteoroloogia jaam nimetati ümber Mereobservatooriumiks ning seda peetakse Eesti riikliku ilmateenistuse loomiseks.^[3]
• 25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.

• 4. juuni – Asutava Kogu poolt võeti vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord
• 5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
• 19. juuni – Tallinnas toimus Eesti Ajakirjanikkude Liidu asutamiskoosolek^[2].
• 21.–23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse võidupüha.

• 3. juuli – lõppes Landesveeri sõda. Sõlmiti vaherahu.
• 9. juuli – Tallinnas avati eesti kunstnike tööde suur ülevaatenäitus^[2].

• 2. august – Vabariigi Valitsuse otsusega annetati USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More sõjaväelastele J. C. Groom'ile, G. Dawley'le, Ray R. Powers'ile, J. C. Miller'ile, John Thors'ile, Franklin'ile ja A. A. Granstedt'ile Eesti riigi ülesehitamisel avaldatud aineliste ja moraaliliste toetuste eest Vabadusrist^[4]; see on esimene Vabadusristi annetamine üleüldse.
• 2. august – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises^[5].

• Septembris avati kaks muusikakõrgkooli: Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool ja Estonia Seltsi Kõrgem Muusikakool^[2] (Tallinna Kõrgem Muusikakool).
• 6.–7. september – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee^[2].
• 17. september – Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
• 18. september – Tartu maakonna nõukogu otsustas liita seni Oudova maakonda kuulunud Piirisaare idaosa Kastre-Võnnu vallaga.

• 1. oktoober – Tartus alustas tegevust Eesti esimene kunstikõrgkool: Kõrgem Kunstikool Pallas^[2].
• 10. oktoober – Eesti Asutav Kogu võttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse^[2].
• 10.–23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
• 12. oktoober – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile.
• 12. oktoober – asutati Noorsoo Karskusühing^[2].
• 13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
• 18. oktoober – miilits nimetati ümber politseiks.
• 26. november – 9. detsember – toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
• 16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Maksim Litvinov.
• 19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
• 30. november – Tallinnas toimus Eesti I spordikongress^[2].

• 1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega^[2].
• 4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
• 5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
• 31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1919

• 1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
• 6. jaanuar – Roy Cochran, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kergejõustiklane
• 13. veebruar - Ernest Jennings Ford (Tennessee Ernie Ford), USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More laulja
• 17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
• 10. märts – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
• 13. märts – Marie Nyswander, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More arstiteadlane
• 18. aprill – Ian Smith, Rodeesia poliitik
• 19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
• 15. september – Aadu Birk, Eesti ja Saksamaa sõjaväelane
• 30. september – Endel Bergmann, eesti skulptor
• 22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
• 26. oktoober – Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
• 10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
• 21. november – Diana Laev, eesti graafik
• 19. november – Gillo Pontecorvo, Itaalia filmilavastaja

 Pikemalt artiklis Surnud 1919

• 27. jaanuar – Endre Ady, ungari luuletaja
• 2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
• 27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
• 5. november – Oskar Eller, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja kangelane
• 3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

• füüsika – Johannes Stark
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Jules Bordet
• kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
• rahu – Thomas Woodrow Wilson