1902. aasta (MCMII) oli 20. sajandi 2. aasta.

• 17. jaanuar (ukj) – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich^[1].
• 18. jaanuar (ukj) – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta 114,5 kg kaaluvat kangi surus järjest 21 korda^[1].
• 22. jaanuar (ukj) – Voldemar Seeberg parandas kahel korral tõstmise maailmarekordeid^[1].

• 8. veebruar^[küsitav] – Tartu Spordiringi baasil asutati spordiselts Aberg.

• 9. märts (vkj 24. veebruar) – Valgas asutati teatriselts Säde^[2].

• 4. august (vkj 22. juuli) – tööd alustas esimene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus^[2].
• 5. august – algasid 5.–8. augustil (vkj 23.–26. juulil) peetud keisripäevad Tallinnas: Tallinna külastas Vene keiser Nikolai II^[2].
• 9. august (vkj 27. juuli) – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde^[2].
• 11. september (vkj 29. august) – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja^[2].
• 20. september (vkj 7. september) – Tallinnas avati Russalka mälestussammas^[2].
• Detsembris toimusid Tallinnas ja Riias Eestimaa ja Liivimaa kuberneride osalemisel erinõupidamised, kus arutati piirkondade põllumajandusolude parandamist^[2].
• Toimusid 1802. aastal avatud keiserliku Tartu ülikooli 100. aastapäeva pidustused^[2].
• Tallinna marksistlikud töölisrühmad ühinesid Mihhail Kalinini eestvõtmisel ülelinnaliseks sotsiaaldemokraatlikuks organisatsiooniks^[2]. Organisatsiooni juhtivorganiks sai nn Tööliste Keskring^[2].
• ilmus Eduard Vilde "Mahtra sõda"^[2].

• 5. jaanuar – Myrtle Cook, Kanada kergejõustiklane
• 5. jaanuar – Valdeko Saksen, eesti vaimulik
• 18. veebruar – Gustav Ränk, Eesti etnoloog
• 21. veebruar – Edgar Kant, eesti geograaf
• 27. veebruar – John Steinbeck, ameerika kirjanik
• 30. märts – Amanda Jasmiin, eesti kunstnik
• 23. aprill – Halldór Kiljan Laxness, islandi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1955
• 28. mai – Voldemar Rannaleet, eesti purilendur
• 6. juuni – Samvel Safarjan, armeenia arhitekt
• 16. juuli – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
• 28. juuli – Karl Popper, briti filosoof
• 18. august – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik
• 21. august – Angel Karaliitšev, bulgaaria lastekirjanik
• 22. august – Leni Riefenstahl, Saksa režissöör ja fotograaf
• 21. september – Ilmari Salminen, Soome kergejõustiklane
• 5. oktoober – Gustav Raud, eesti kunstnik
• 5. oktoober – Koit Rink, Eesti sõjaväelane
• 21. november – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhind 1978
• 21. november – Mihhail Suslov, nõukogude poliitik, riigi peaideoloog
• 1. detsember – Rudolf Loo, eesti maadleja
• 16. detsember – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik

• 29. september – Émile Zola, prantsuse kirjanik

• füüsika – Hendrik Antoon Lorentz, Pieter Zeeman
• keemia – Hermann Emil Fischer
• meditsiin – Ronald Ross
• kirjandus – Christian Matthias Theodor Mommsen
• rahu – Élie Ducommun, Charles Albert Gobat