TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

18. sajand ehk XVIII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kaheksateistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1701 ja lõppes 31. detsembril 1800.

Sündmused

1700. aastad

1700 – Algas Põhjasõda, mis lõpetas Rootsi suurvõimu ajastu.
1701 – Brandenburgi markkrahv, Hohenzollernite dünastiast Friedrich III nimetas end Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, valitsedes personaaluniooniga nii Brandenburgi ja Preisimaad – Preisi kuningriiki.
1701–1714 Hispaania pärilussõda.
1707 – Suurbritannia kuningriigi moodustamine Inglismaa ja Šotimaa kuningriigist.

1710. aastad

Jätkus Põhjasõda. Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas.
Lõppes Hispaania pärilussõda ja Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More troon jäi Bourbonide soost Felipe V-le, kuid Prantsusmaa hegemooniale Euroopas pandi piir.

1750. aastad

1756–1763 Seitsmeaastane sõda hõlmas praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

1760. aastad

1770. aastad

1780. aastad

1789 – Puhkes Prantsuse revolutsioon.

1790. aastad

1792–1797 – Peeti esimese koalitsiooni sõda, mis oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.
1799 – Napoleon Bonaparte tuli võimule ja sellega lõppes Prantsuse revolutsioon.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 18. sajand Eestis

18. sajand Eestis oli suurte poliitiliste muutuste aeg. Sajandi algust kujundas Põhjasõda (1700–1721), mille käigus Eesti ala laastati ulatuslikult. Rootsi võimu lõppedes läksid Eesti- ja Liivimaa 1710. aastaks Venemaa kontrolli alla ning 1721. aasta Uusikaupunki rahuga kinnitati nende kuulumine Venemaa keisririiki. Sõja ja katku tõttu vähenes rahvaarv märkimisväärselt.

Venemaa võimu all säilisid kohaliku baltisaksa aadli privileegid ja kujunes välja nn Balti erikord. Mõisnike võim tugevnes ning talurahva olukord halvenes. Taas tugevnes pärisorjus ja jätkus teoorjus ning talupoegade liikumisvabadus oli piiratud. Samal ajal arenes mõisamajandus ning põllumajandus jäi majanduse peamiseks tegevusalaks. Sajandi lõpus hakkas laiemalt levima viinatootmine.

1730. aastate alguses jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus ja uued õpetusideed, mille talurahvas kiiresti omaks võttis. 1739. aastal ilmus esimene terviklik põhjaeestikeelne piibel, mille tõlkimist juhtis Anton thor Helle. Sajandi teisel poolel mõjutas ühiskonda valgustusliikumine, mille tuntumaid esindajaid Eestis oli August Wilhelm Hupel. Levisid uued haridusideed ning kasvas huvi eesti keele ja kohalike olude uurimise vastu.

18. sajandi lõpul viis keisrinna Katariina II läbi haldusreforme, mille käigus kehtestati ajutiselt asehalduskord. Kuigi osa reforme hiljem tühistati, tugevnes riigivõimu mõju kohaliku halduse üle. Sajandi lõpuks oli Eesti ala taastunud sõja ja katku tagajärgedest.

Inimesed

Felipe V, Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More kuningas
Friedrich Suur, Preisimaa kuningas
Benjamin Franklin, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More riigitegelane ja teadlane
George I, Inglismaa kuningas
George III, Inglismaa kuningas
Gustav III, Rootsi kuningas
Ibrahim Hannibal, aafrika päritolu Venemaa sõjaväelane ning Tallinna ülemkomandant
Joseph II, Saksa-Rooma keiser ja Austria valitseja
Karl VI, Saksa-Rooma keiser
Karl XII, Rootsi kuningas
Katariina II, Venemaa keisrinna
Louis XV, Prantsusmaa kuningas
Louis XVI, Prantsusmaa kuningas
Maria Theresia, Austria valitsejanna
Honoré de Mirabeau, Prantsusmaa revolutsionäär ja riigitegelane
Maximilien Robespierre, Prantsusmaa revolutsionäär ja riigitegelane
Emmanuel-Joseph Sieyès, Prantsusmaa revolutsionäär ja riigitegelane
Peeter I, Venemaa esimene keiser
William Pitt noorem, Inglismaa peaminister
Robert Walpole, esimene Inglismaa peaminister
George Washington, USA esimene president