16. sajand ehk XVI sajand pKr ehk XVI sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise kuueteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1501 ja lõppes 31. detsembril 1600.

Euroopas toimus reformatsioon, mis oli usuline, poliitiline ja kultuuriline murrang, mille käigus vaidlustati hiliskeskaegse läänekiriku õpetuslikke, liturgilisi ja institutsionaalseid autoriteedistruktuure ning kujunesid mitmed protestantlikud traditsioonid, eeskätt luterlus, reformeeritud kirikud ja anglikaani kirik. Reformatsioon andis tugeva hoobi paavsti ja katoliku kiriku autoriteedile.

Renessanss Itaalias ja Euroopas laiemalt tõi kaasa oluliste kunstnike, kirjanike ja teadlaste esiletõusu. Mikołaj Kopernik pakkus välja heliotsentrilise maailmasüsteemi, mis kohtas tugevat vastupanu, ja Tycho Brahe lükkas ümber kristallsfääride teooria, mõõtes supernoova ilmumist 1572. aastal. Need sündmused seadsid otseselt kahtluse alla Ptolemaiose ja Aristotelese ajast kehtinud pikaajalise arusaama muutumatust universumist ning viisid suurte revolutsioonideni astronoomias ja teaduses. Teadusrevolutsiooni eestvedajaks tõusis Galileo Galilei, kes andis olulise panuse füüsikas ja astronoomias ning leiutas termomeetri eelkäija.

Hispaania ja Portugal koloniseerisid suuri alasid Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, mille järel asusid sama tegema Prantsusmaa ja Inglismaa Põhja-Ameerikas ning Väikestel Antillidel.

Lõpule jõudsid Itaalia sõjad, mis toimusid nii Apenniini poolsaarel, aga ka Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Vahemeres ja mujal. Sõja poliitiliseks tulemiks oli Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More ülemvõimu kindlustumine suuremal osal poolsaarest ja Itaalia riikide kõrvaletõrjumine Euroopa rahvusvaheliste suhete ääremaale.

Osmanite riik jätkas laienemist. Selim I valitsusajal vallutasid Osmanid 1514. aastal Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani ning 1517. aastal Mamelukkide riigi Süüria ja Egiptuse alad ja Jeruusalemma. Süleyman I võttis endale kaliifi tiitli ning vallutas 1521. aastal ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohácsi lahingus täielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel.

Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel toimus aastatel 1558–1583 sõjategevus, mis on tuntud Liivi sõja ehk Liivimaa sõjana.

 Pikemalt artiklis 16. sajand Eestis

• 1558–1583 Liivimaa sõda, laiemalt võttes sõdade ajajärk kuni 1629. aastani.

• Johann Calvin, reformaator
• Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 1558–1603
• Felipe II, Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas alates 1580
• François I, Prantsusmaa kuningas 1515–1547
• Gregorius XIII, paavst 1572–1585, Gregoriuse kalendri kehtestaja
• Gustav Vasa, Rootsi kuningas 1523–1561
• Henri II, Prantsusmaa kuningas 1547–1559
• Henri IV, Prantsusmaa kuningas 1589–1610
• Henry VIII, Inglismaa kuningas 1509–1547
• Ivan IV Julm, Moskva suurvürst 1533–1547, Moskva tsaar 1547–1584
• Karl V, Saksa-Rooma keiser 1519–1556, Hispaania kuningas 1516–56
• Martin Luther, reformaator
• Maximilian I, Saksa-Rooma keiser 1493–1519
• Philipp Melanchthon, reformaator
• Wolter von Plettenberg, Liivimaa ordu maameister 1494–1535
• Stefan Bathory, Rzeczpospolita kuningas 1576–1586
• Suleiman Tore, Osmanite riigi sultan 1520–1566
• Zygmunt I Vana, Poola kuningas 1508–1548, Leedu suurvürst 1508–1544
• Zygmunt II August, Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1544/1548–1572
• Oranje Willem ehk Willem Vaikija, Hollandi provintside vabadusvõitluse juht

• 1582 võeti kasutusele Gregoriuse kalender