TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

13. sajand ehk XIII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kolmeteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1201 ja lõppes 31. detsembril 1300.

Tšingis-khaan rajas Mongoli impeeriumi, mis ulatus Ida-Aasiast Ida-Euroopani. Hulagui vallutused ja teised mongolite sissetungid mõjutasid moslemimaailma kulgu, millest kõige märkimisväärsemad olid Bagdadi piiramine (1258) ja Tarkusekoja hävitamine. Teised moslemiriigid, näiteks Mali impeerium ja Delhi sultanaat, vallutasid suure osa Lääne-Aafrikast ja India subkontinendist. Muhammad bin Bakhtiyar Khalji juhitud vallutuste tõttu vähenes budismi leviala. Sel sajandil tekkisid Kagu-Aasia varaseimad islamiriigid, millest kõige tähelepanuväärsem oli Samudera Pasai sultanaat.

Sündmused

1200. aastad

1210. aastad

1220. aastad

1230. aastad

1240. aastad

1250. aastad

1260. aastad

1270. aastad

1280. aastad

1290. aastad

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 13. sajand Eestis

12. sajandi lõpus oli Rooma paavst välja kuulutanud Põhjala ristisõjad. Nende raames jätkus Eestis 13. sajandi alguses eestlaste võitlus roomakatoliku kiriku Riia piiskopi Albert von Buxhövdeni moodustatud Mõõgavendade ordu, Taani kuninga Valdemar II ja Rootsi kuninga Johan I vägede ning Venemaa vürstiriikide vastu.

1227. aastaks olid Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskop Eesti ala üldjoontes vallutanud. Järgneval kümnendil jagati alad omavahel ära. Seejärel jätkusid aga ristisõjad lõuna ja ida pool: 1260. aastateks alistasid Liivi ordu kuralased, 1290. aastateks semgalid. Lisaks põhjustasid konfliktid Vene vürstiriikidega sageli sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 1240.–1241. aastani korraldasid Liivi ordu, Taani kuningas Valdemar II ja Tartu piiskopkond sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ja Pihkva. Pärast 1242. aasta Jäälahingut taastus 1240. aasta eelne olukord.

Uued valitsejad tõid Eestimaale lubjapõletamisoskuse, mistõttu järgmistel sajanditel muutus tunduvalt maa välisilme – kerkisid püsivad ja monumentaalsed kiviehitised. Kõigepealt hakati kivist ehitama uue võimu sümboleid, roomakatoliku kirikuid, mille ümber asuvatest elanikest moodustati kirikukihelkonnad. 13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda. Vasallide ja halduskeskuste kaitseks ehitati ka esimesed kivist linnused. Taani valdustes ehitati Tallinna linnamüür 1265. aastal, Rakvere ordulinnus ja Narva linnus 1254. aastal.