TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

10 miljoni dollari afäär oli 1993. aastal toimunud laenutehing, mille käigus Mario Bertelli firma Villa Paradiso laenas Põhja-Eesti Pangalt kümme miljonit USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More dollarit ehk tollase kursi järgi umbes 130 miljonit krooni. Raha ei ole tagasi saadud. Tehinguga seoses olid kohtu all Eesti Panga endine president Siim Kallas ja tema toonane nõunik Urmas Kaju.^[1]

Eesti Ekspressi ajakirjanik Paavo Kangur kirjutas 2000. aastal, et kõigepealt pakkus Abram Sher tehingut Hoiupangale, seejärel Eesti Pangale ja lõpuks Põhja-Eesti Pangale (PEP), kes tehinguga nõustus. PEP-ile laenas raha Eesti Pank. PEP kandis raha üle, kuid Šveitsi pank saatis selle tagasi, kuna saaja tekitas kahtlusi. Urmas Kaju olevat Zürichis kohtunud Victor Schiralli, tundmatuks jäänud härra Cannone ja vendade Lämmleritega. Aasta hiljem oli selge, et kümnest miljonist dollarist oli kadunud 7,5 miljonit dollarit.^[2]

Asjas anti kohtu alla Siim Kallas ja Urmas Kaju. Neile esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises (KrK § 161) ja suures ulatuses riisumise ettevalmistamises (KrK § 141-1). Siim Kallasele esitati lisaks süüdistus Eesti Panga audiitorile valeandmete esitamises (KrK § 148-6). Kohtuistungid, mida juhatas kohtunik Merle Parts, algasid 1998. aastal.

Kohtumenetluse käigus loobus riiklik süüdistaja Jaan Naaber kohtualuste süüdistamisest suurriisumise ettevalmistamises. Tallinna Linnakohus mõistis 5. märtsil 1999 Siim Kallase ja Urmas Kaju ametiseisundi kuritarvitamises õigeks. Lisaks mõisteti Siim Kallas õigeks audiitorile valeandmete esitamise süüdistuses. Prokurör kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata.

29. oktoobril 1999 tühistas Riigikohus prokuröri kassatsioonprotesti alusel Siim Kallase suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse osas, mis puudutas Eesti Panka auditeerinud audiitorile valeandmete esitamist. Riigikohus saatis asja selles osas Tallinna Linnakohtule uues kohtukoosseisus arutamiseks, põhjendades seda sellega, et madalama astme kohtud ei olnud süüdistuspunkti õiguslikult korrektselt analüüsinud ega kõiki vajalikke asjaolusid tuvastanud. Muus osas jäid Kallase ja Kaju suhtes tehtud õigeksmõistvad otsused muutmata ning jõustusid.

2000. aastal mõistis Tallinna Linnakohus kohtunik Jaan Puskari eesistumisel Siim Kallase valeandmete esitamise süüdistuses teist korda õigeks. Peaprokurör Raivo Sepp loobus kohtuotsuse vaidlustamisest Tallinna Ringkonnakohtus.

Keskkriminaalpolitsei kustutas Vito Schiralli 2008. aasta oktoobri lõpus tagaotsitavate nimekirjast, kuna kümne miljoni dollari pettus oli aegunud.^[3]

2004. aastal, kui Siim Kallas kandideeris Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu, auditi ning pettusevastase võitluse volinikuks, küsis Euroopa Parlamendi liige Bart Staes temalt ka afääri kohta. Kallas vastas, et Eesti Pank ei läinud kaasa küsija viidatud kahtlase isiku pakutud skeemiga ning et ta ei ole kunagi isiklikult kohtunud Abraham Sheriga ega saatnud oma nõunikku Urmas Kaju Šveitsi skeemi üksikasjadega tutvuma.^[4]

2009. aastal ilmus Saare Media kirjastuses Virkko Lepassalu kirjanduslik käsitlus „Kallase afäär”. Sama teemat on käsitletud ka Urmas Kaju 2003. aastal ilmunud mälestusteraamatus „Eesti Pank: persoonid ja saladused”.