Välismaal enam ei üllatuta Eesti digiriigi peale, vaid avaldatakse imestust selle üle, kuidas valitsuse poolt sedavõrd äravaevatud rahvas veel tänavatele pole tulnud. Ja see rahvas pole saksa ja bolševike orjaunest ärganudki, ainult mõnel korral on selja sirgu ajanud…
EKRE Riigikogu fraktsioonis on käinud paljud huvigrupid oma tegemistele toetust küsimas, aga kui rahvuskonservatiivid küsivad, et miks nad protestiaktsioone ei korralda, langeb aktiivsus kohe: no kuidas me valitsuse vastu… ja rottvalitsus kasutab seda julmalt ja halastamatult ära.
Kliimameetmete puhul oli kohe näha, kuidas need poovad majanduse kinni, eriti kõrgete elektrihindadega, aga ettevõtjad ärkasid alles siis, kui häda juba majas oli. Ja ka siis kõlasid pöördumised valitsuse poole orjalikult: me toetame kliimapoliitikat täielikult, aga selle ja selle asja võiks pisut lõdvemaks lasta… selle asemel, et öelda: kogu see kliimavärk on jama ja me ei taha seda.
Nüüd on kiirabireformis sama lugu: oijah, see reform on väga vajalik ja hea, aga ikkagi… müts peos ära kägardatud, aga valitsusele ei juleta öelda, et lõpetage järjekordne sigadus ära, enne kui see elulised tähtsad asjad halvab, nagu see päästjate juures juba ammu juhtunud on.
Pange alljärgnevas uudises tähele, milline kiidulaul eelneb sellele, et kardetakse asju hullemaks minevat. Arstid, see on orjameelsus, mitte mure patsientide pärast.
BNS kirjutab: “Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts peab kiirabisüsteemi arendamist vajalikuks ning näeb kavandatavas reformis mitmeid positiivseid samme, kuid leiab, et valmisolekuvõimet ei tohi optimeerimise käigus kaotada.
Paljude madalama prioriteediga, eeskätt Alfa- ja Bravo-kutsete teenindamiseks ei ole alati vaja kolmeliikmelist brigaadi ning hästi ettevalmistatud kaheliikmeline meeskond saab nende ülesannetega turvaliselt hakkama. Positiivne on ka uute kiirabibaaside rajamine senisest erinevatesse asukohtadesse. See võib anda paljudele Eesti inimestele kiirema juurdepääsu vältimatule abile ning vähendada abi saabumise aega piirkondades, kus kiirabi on seni asunud kaugel.
Samas ei tohi reformi ellu viia kiirustades ega lähtuda üksnes tavapärase töökorralduse efektiivsusest. Vältimatu abi moodustab ühe katkematu kontiinumi alates hädaabikõne menetlemisest ja kutsetöötlusest läbi kiirabi ning erakorralise meditsiini osakondade kuni erinevate haiglate ravivõimekuseni.
Ühes lülis tehtud muudatus mõjutab kogu järgnevat raviteekonda. Kaheliikmeline brigaad ei sobi kõikide kutsete, patsientide ega piirkondade teenindamiseks. Elustamine, raske trauma, kriitilises seisundis patsiendi käsitlus, keeruline transport ja pikad vahemaad võivad nõuda rohkem inimesi ning täiendavat pädevust. Eriti oluline on arvestada väikelinnade ja maapiirkondadega, kus lisabrigaadi saabumine võib võtta kaua aega.
Riik peab reformi kavandamisel hindama ka kriisivalmidust. Väga ulatuslik optimeerimine võib vähendada süsteemi reservi ja võimet reageerida suurõnnetustele, ulatuslikele kriisidele, nakkuspuhangutele või olukordadele, kus väljakutsete arv kasvab järsult.
Kiirabiressurssi ei saa planeerida ainult tavapärase päeva keskmise koormuse järgi. Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts toetab reformi eesmärke, kuid peab vajalikuks selle etapiviisilist rakendamist, piirkondlikku mõjuanalüüsi ning patsiendiohutuse, EMOde koormuse ja kriisivalmiduse regulaarset hindamist. Reform peab parandama abi kättesaadavust, säilitades samal ajal süsteemi võime tulla toime ka erakorraliste ja suuremahuliste sündmustega.”
Kogu jutust kumab läbi tõdemus, et kiirabireform on ohtlik, aga ikka määritakse võimuritele mett moka peale. Reformierakonna valitsus on nagu Venemaa, talle peab “pasunasse andma”, siis ta lõpetab sigatsemise. “Oh härra, lase perel elada” rottoravate puhul ei tööta.
Ja kuidagi ei taha uskuda et otsus riietada Põhja-Eesti Regionaalhaigla homokuul homovärvidesse oli meditsiinikollektiivi ühine otsus, eriti veel olukorras, kus sünnitushaiglad üha tühjemaks jäävad, sest ühiskond harrastab lastetust ja viljatuid seksuaalfantaasiaid. Ikka tuli käsk ja PERH homostus. Või “näitas initsiatiivi”…
Eesti ajalugu on pungil täis “reforme”, mis pidid õnne õuele tooma, aga vaid süvendasid probleeme. Kärpe- ja maksutõusuvalitsuse puhul on see juba raudne reegel, et kõik mis ette võetakse, teeb asjad ainult hullemaks.
Uued Uudised