Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 26. juulil kell 22.01:
– Venemaa ründas toidupoodi Tšernihivis, hukkus üheksa-aastane laps;
– Ukraina hoiatas Vene uue mobilisatsioonilaine eest;
– Zelenski süüdistas Venemaad Iraani abistamises;
– Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja;
– Briti väed võtavad kasutusse end Ukrainas tõestanud droonid;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit.
Venemaa ründas toidupoodi Tšernihivis, hukkus üheksa-aastane laps
Kohalike võimude teatel tabas Vene droon pühapäeva pärastlõunal toidupoodi Põhja-Ukraina linnas Tšernihivis. Rünnati ka autoteenindust ja ladu. Droonirünnaku tagajärjel tekkisid ulatuslikud kahjustused ning rünnakupaikades puhkesid tulekahjud, oli ka tsiviilisikutest kannatajaid.
Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel hukkus rünnakus kaks inimest, sealhulgas üheksa-aastane tüdruk. Veel 25 inimest sai vigastada.
“Tegemist on tahtliku Venemaa terroriaktiga, millel puudub sõjaline põhjendus,” ütles president Volodõmõr Zelenski, kutsudes üles kehtestama Venemaa vastu karmimaid sanktsioone ja toetama rohkem Ukraina õhutõrjet.
Zelenski nimetas rünnakut Tšernihivis asuvale toidupoele täiesti küüniliseks droonilöögiks tavalise toidupoe pihta.
Poodi tabas Venemaa Shahed-tüüpi droon Geran-4, ütles Tšernihivi oblastipolitsei juht Volodõmõr Tõmoško Ukraina uudistekanalile Suspilne. Droon oli varustatud videokaameraga, mis viitab, et Venemaa ründas tsiviilobjekti keset päeva täiesti tahtlikult.
“See näitab, et tegemist ei ole sõjategevusega, vaid terroriaktiga, mis tuleneb mõttetust vihkamisest kõige vastu, mis on seotud Ukraina identiteedi ja Ukrainaga,” märkis Tõmoško. “Eelkõige vihkamisest iga inimese, sealhulgas tsiviilisikute vastu.”
Rünnakus hukkus kaks inimest, sealhulgas üks laps, ning 25 inimest sai vigastada.
Ukraina hoiatas Vene uue mobilisatsioonilaine eest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas luurearuannetele viidates, et Venemaa president Vladimir Putin valmistab ette tingimusi mobilisatsiooni laiendamiseks, kuna üha kasvavad Venemaa kaotused lahinguväljal ületavad jätkuvalt riigi suutlikkust uusi sõdureid värvata.
“Suur osa neist vigastustest on rasked, sest rindemeditsiin on Venemaal katastroofiliselt halvas seisus,” märkis Zelenski.
Ukraina ametnikud on terve suve hoiatanud uue Venemaa mobilisatsioonilaine eest, kuna Kreml ei suuda kasvavate kaotuste taustal endiselt oma värbamiseesmärke täita.
“Putin valmistub lihtsalt saatma sõtta veelgi rohkem venelasi. Seda varjatakse küll erinevate sõnade ja signaalidega, kuid just see on tal plaanis,” lisas president.
Kuigi andmeid Venemaa sõjaväe värbamistegevuse kohta on võimatu kontrollida, sõlmisid nad Ukraina luure andmete kohaselt 2026. aasta esimese kolme kuuga lepingu umbes 70 500 uue sõduriga. See näitaja jääb Venemaa kaitseministeeriumi eesmärgile ligikaudu 30 000 võrra alla.
Zelenski süüdistas Venemaad Iraani abistamises
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ütles, et Kiiev on tuvastanud, et Venemaa edastab Iraanile satelliidipilte, mis aitavad neil Lähis-Idas toimuvaid rünnakuid sihtida.
“Alates juuli algusest oleme tuvastanud, et Venemaa jälgib satelliitidega aktiivselt Pärsia lahe riike ja seal asuvaid USA More sõjaväerajatisi,” kirjutas president sotsiaalmeedias.
Varem sel nädalal tõdes ka USA More kaitseminister Pete Hegseth, et nii Venemaa kui ka Hiina aitavad Iraani.
Samal ajal süüdistas Iraani välisministeerium Ukrainat Kaspia merel sõitnud Iraani kaubaaluse ründamises, märkides, et üks meremees hukkus ja teine sai vigastada.
Ministeerium kutsus Teheranis välja Ukraina asjuri, et avaldada meelt rünnaku vastu, mida nimetati “vaenulikuks ja kriminaalseks”, vahendas riiklik uudisteagentuur IRNA.
Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja
Kohapeal viibinud ajakirjandusväljaande Kyiv Independent ajakirjanike sõnul kärgatasid Kiievis kohaliku aja järgi kell 00.23 mitmed plahvatused. Rünnaku ajal nähti linna kohale tõusmas suurt tulekumma.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teataski, et raketirusud kukkusid Ševtšenkivskõi rajoonis asuvale 18-korruselisele elumajale, põhjustades põlengu seitsmenda ja kaheksanda korruse vahel. Teisest tulekahjust teatati täpsemalt määratlemata mitteeluruumidega objektil Solomjanskõi rajoonis. Vahetult enne plahvatusi hoiatas Ukraina õhuvägi pealinna suunas liikuvate ballistiliste rakettide ohu eest.
Viimane rünnak toimus päev pärast seda, kui Zelenski hoiatas Moskva plaanide eest korraldada 48 tunni jooksul Kiievi vastu ulatuslikke raketirünnakuid.
“Teame oma luure ja partnerite kaudu, et venelased on ette valmistanud raketid uueks massiliseks rünnakuks Ukraina vastu… meil on eeltõendid, et see võib juhtuda järgmise 48 tunni jooksul,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises.
Briti väed võtavad kasutusse end Ukrainas tõestanud droonid
Briti kaitseministeerium teatas kavast kulutada kuni 400 miljonit naela (468 miljonit eurot) Ukraina lahingutes testitud uute AR5-tüüpi droonide soetamiseks, vahendas laupäeval ajaleht The Telegraph.
Märgitakse, et neid kaugluureks võimelisi droone hakatakse tootma uues tehases Swindonis ning ilmselt võetakse need relvastusse selle aasta lõpus.
Portugali tehnoloogiaettevõtte Tekever välja töötatud AR5-droonid on Ukrainas laialdaselt kasutusel alates 2022. aastast. Need suudavad kanda 50 kg keerukaid seireseadmeid, nagu kaamerad ja andurid, mida saab kasutada lahinguvälja skaneerimisel ohtude avastamiseks.
“Oleme valinud Ühendkuningriigis baseeruva ettevõtte Tekever AR5 drooni, mis on end Ukrainas tõestanud ja loodud Briti sõdurite kaitsmiseks kogu maailmas, et tagada meie isikkoosseisule varustus, mis aitab neil tekkivatest ohtudest sammu võrra ees olla.”
AR5 asendab Briti droone Watchkeeper, mis võeti pärast mitmeid ebaõnnestumisi ennetähtaegselt kasutusest maha. Alates 2014. aastast on 54 Watchkeeper-droonist kaheksa kukkunud alla. Allikate väitel olid need aparaadid sõduritele juhtimiseks liiga keerulised.
Kaitseministeerium kinnitab, et AR5 droonid ületavad Watchkeeperit võimekuse poolest märkimisväärselt, pakkudes “oluliselt paremat vastupidavust, sensoorse juhtimise võimalusi ja töökindlust”.
Relvajõud on esitanud esialgse tellimuse kuue AR5 soetamiseks, millele lisandub 2029. aastaks veel kuni 18 masinat, osana eeldatavast 10-aastasest lepingust, mis sõltub veel lepingu allkirjastamisest ja lõplikust heakskiitmisest.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 438 990 (+1440);
– tankid 12 217 (+9);
– jalaväe lahingumasinad 25 019 (+8);
– suurtükisüsteemid 46 794 (+70);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1969 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1518 (+0);
– lennukid 439 (+0);
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2031 (+8);
– operatiivtaktikalised droonid 428 286 (+1450);
– tiibraketid 4944 (+1);
– laevad/kaatrid 34 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 125 881 (+453);
– eritehnika 4465 (+3);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.