Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 25. juulil kell 15.35:
– Krimm võttis uuesti kasutusele taksofonid;
– Ukraina õhurünnakud tabasid Belgorodi ja Rostovi oblastit;
– Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal;
– Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest;
– Ukraina: rindel leidis päeva jooksul aset 230 lahingkokkupõrget;
– Zelenski hoiatas Venemaa massiivse rünnaku eest;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1450 sõdurit.
Krimm võttis uuesti kasutusele taksofonid
Venemaa poolt okupeeritud Krimmis paigaldati politseisse ja kiirabisse helistamiseks tänavatele taksofonid. Need pakuvad alternatiivi mobiilsidele, mis on sagedaste Ukraina rünnakute tõttu tihti häiritud.
Ukraina on hoogustanud lööke Krimmi varustusliinide, sõjaväebaaside ja elektrijaamade pihta. Ukraina on teatanud, et püüab 2014. aastal Venemaa poolt okupeeritud Krimmi isoleerida ning nõrgestada Moskva sõjategevust.
Krimmi läänerannikul asuva Jevpatorija linnavõimude sõnul paigaldati linna taksofonid päästeteenistustega ühenduse võtmiseks. Reutersi ajakirjaniku kinnitusel oli linnas näha mitut sellist telefoniautomaati.
“Kui need töötavad ka voolukatkestuse ajal, on see väga hea lisakaitse, ehkki ma loodan, et kellelgi ei lähe neid kunagi vaja,” rääkis kohalik elanik Maria Ušakova.
Populaarse puhkekohana tuntud Krimmis on Ukraina droonirünnakute tõttu esinenud ulatuslikke voolukatkestusi ja kütusepuudust.
Ukraina õhurünnakud tabasid Belgorodi ja Rostovi oblastit
Ukraina korraldas ööl vastu laupäeva õhurünnaku Venemaa Belgorodi ja Rostovi oblastis, kus said tabamuse kaubalaod ja energiataristu. Rünnakud ladudele toimusid juba kuuendat ööd järjest.
Ühismeediakeskkonna Telegram kanal Exilenova Plus teatas Belgorodis toimunud plahvatusteseeriast, mille tagajärjel süttisid logistikalaod ja energiataristu. Kohalike elanike avaldatud videod näivad näitavat tulekahjusid ja plahvatusi linna eri osades.
Belgorod. Another striking image of the UAV’s arrival.
The following were targeted:
logistics depots;
the ‘Yuzhnaya’ substation;
the area around the ‘Luch’ thermal power station. pic.twitter.com/CB6C9bG7I1
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) July 24, 2026
Piirkonna võimude teatel kahjustas ulatuslik Ukraina droonirünnak elumaja, gaasitoru ja määratlemata kommertsobjekti. Kuigi rajatist ei täpsustatud, järgneb see rünnak mitmele Ukraina löögile Venemaa e-kaubandushiiglase Wildberries logistikakeskustele.
Belgorodis asuva lao rünnakus sai üks inimene vigastada ja ta viidi haiglasse, teatas linnapea Valentin Demidov.
Belgorodi oblastijuhi kohusetäitja Aleksandr Šuvajev ütles samuti, et piirkonna rünnakutes sai vigastada mitu inimest. Tema sõnul jätkasid päästemeeskonnad Belgorodi linnas tulekahjude kustutamist ning vigastatutele osutati arstiabi.
Sõjasündmusi kajastavad kanalid teatasid satelliidiandmetel põhinevale geolokatsioonile viidates, et tabamuse võisid saada Belgorodis asuv soojuselektrijaam Lutš ja elektrialajaam.
Infot vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei suuda neid teateid artikli avaldamise ajaks iseseisvalt kontrollida.
Belgorodi linn asub Ukraina piirist ligikaudu 25 kilomeetri kaugusel. Belgorodi oblast külgneb Ukraina Harkivi, Sumõ ja Luhanski oblastiga.
Samal ajal teatati Lõuna-Venemaal asuvas Doni-äärses Rostovis puhkenud tulekahjudest ja nendest tõusnud tihedast suitsust. Esialgu ei ole selge, milliseid sihtmärke rünnakud tabasid.
Rostov pic.twitter.com/zCjFy3A6zY
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) July 25, 2026
Ukraina ründab regulaarselt Venemaa sügavuses ja okupeeritud aladel asuvat sõjalist ning energiataristut. Kiievi rünnakukampaania hoogustumise ajal on Venemaa Amazoniks nimetatud Wildberriesi rajatised langenud viimase peaaegu nädala jooksul korduvalt Ukraina rünnakute alla.
Ööl vastu reedet sattusid Wildberriese logistikakeskused tule alla Peterburis. Tegemist oli haruldase rünnakuga Venemaa suuruselt teisele linnale. Samal ööl said tabamuse ka Wildberriesi laod Tveris ja okupeeritud Krimmis.
Rünnakutele eelnesid mitmed löögid Venemaa Voroneži oblastis, Krasnodari krais, Stavropoli krais, Moskvas ja Tambovi oblastis. Rünnakute täielik majanduslik mõju ettevõttele ei ole teada, kuid mõne analüütiku hinnangul võivad kahjud ulatuda miljarditesse dollaritesse.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, 24. juulil, et rünnakute sihtmärgiks olnud logistikakeskuste kaudu varustatakse Vene armeed.
Wildberriese veebilehel on müügil mitmesugust sõjalist varustust, sealhulgas droonide komponente ja kuuliveste. Ettevõttele on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid seoses selle kaudsete sidemetega Vene sõjaväega ning olulise rolliga Venemaa majanduses.
Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal
Venemaa Saraatovi oblastis asuvalt sõjaväelennuväljalt Engels-2 kerkisid ööl vastu laupäeva leegid, vahendas The Kyiv Independent kohalike elanike jagatud fotodelt ja videotelt nähtut.
Pealtnägijad teatasid suurest tulekahjust lennuväljal ja avaldasid videomaterjali, millel on näha suitsu ja leeke objektil, kus asuvad Venemaa strateegilise lennuväe lennukid, sealhulgas kaugpommitajad Tu-95.
Sõltumatu Venemaa uudistekanali Astra avalikult kättesaadavate andmete analüüs näitas, et põleng lõõmas lennuväebaasi Engels-2 lähedal. Arvatakse, et põlevas hoones asub Venemaa sõjaväeüksus.
Tulekahju põhjus on endiselt ebaselge. Venemaa eriolukordade ministeerium teatas öösel droonide ohust Saraatovi oblastis, kuid kohalike elanike sõnul ei kuulnud nad mingeid rünnakut meenutavaid helisid.
Kuigi Ukraina on rindejoonest 600 kilomeetri kaugusel asuvat lennuväebaasi ka varem droonidega rünnanud, ei pruugi praegune põleng seirekanalite andmetel olla seotud kaugmaarünnakuga.
Venemaa ega Ukraina võimud pole lennuväljal toimuvat kommenteerinud.
17. juulil teatas Ukraina sõjavägi, et hävitas droonirünnakus Engelsi lennuväljal Venemaa strateegilise pommitaja Tu-95.
Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest
Vähemalt kümme inimest sai surma ja üle 100 vigastada pärast seda, kui Vene ballistiline rakett tabas reedel Kiievis toimunud relvanäitust, teatas peaprokurör Ruslan Kravtšenko.
“Need olid jõhkrad rünnakud tsiviilelanike vastu ning venelased tuleb nende eest vastutusele võtta. Venemaa on juba ammu loobunud igasugusest austusest rahvusvaheliste normide ja inimlike väärtuste vastu,” kirjutas president Volodõmõr Zelenskõi rünnakule reageerides ühismeediakeskkonnas X.
Presidendi nõunik Serhi Beskrestnov ütles The Kyiv Independentile, et üritus toimus Kiievi lähedal Žõtomõri maantee ääres asuval harjutusväljakul ning rünnakus oli vigastatuid ja hukkunuid. Ukraina õhuväe pressiesindaja Juri Ignat ütles hiljem aga, et rünnak toimus eraspordikompleksis.
Kravtšenko sõnul algatas tema ametkond kaks kriminaalmenetlust, millest üks käsitleb võimalikku sõjaõiguse ja sõjatavade rikkumist ning teine võimalikku hooletust ürituse korraldamisel ja läbiviimisel.
Ukraina kaitsetööstuse nõukogu pressiesindaja ütles The Kyiv Independentile, et enne rünnakut ei olnud ürituse ega selle toimumiskoha kohta avalikult üksikasjalikku teavet. Kutset jagati üksnes tööstusringkondade suletud kanalites ning see ilmus internetti alles pärast rünnakut. Kuigi nõukogu ei olnud ürituse korraldaja, ütles pressiesindaja, et ei kutsel ega registreerimislingil ei olnud toimumiskohta märgitud.
Nõukogu teatas sotsiaalmeedias, et Kiievi oblastis toimus vaenlase raketirünnak kohas, kus viibisid Ukraina kaitsetööstuse esindajad.
“Avaldame sügavat kaastunnet hukkunute perekondadele ja lähedastele ning soovime vigastatutele kiiret paranemist,” lisati avalduses.
Kremli kontrolli all olev uudisteagentuur TASS tsiteeris Venemaa kaitseministeeriumi, kelle väitel viibis Kiievis tabamuse saanud rajatises Ukraina drooniarendajaid, Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatuse esindajaid ja riigi eriteenistuste liikmeid.
Hiljem selgus, et üks hukkunutest oli Ukraina Riikliku Julgeolekuameti (UDO) kommunikatsiooniametnik. UDO rahvusvahelise koostöö ja strateegilise kommunikatsiooni juht Valentõna Savitska hukkus 24. juulil Kiievi oblastis toimunud rünnakus, teatas tema abikaasa Ihor Solovei sotsiaalmeedias.
“Mu perekond on kohutavas leinas: mitteinimesed tapsid mu armsa, hooliva abikaasa ning armastava ema ja tütre Valentõna Savitska,” kirjutas Solovei. Ta kirjeldas Savitskat kui uskumatult säravat, lahket ja tundlikku inimest ning tõelist koloneli.
Ukraina sotsiaalmeedias hakati juba tõstatama küsimusi ürituse turvalisuse kohta. Internetis levisid üritust reklaamivate flaierite pildid ning kutsed koos registreerimislinkidega, mille kaudu võisid osalejad saada teada toimumiskoha.
“Ma isegi ei tea, kuidas seda kommenteerida… Mis peab veel juhtuma, et lõpuks mõistetaks selliste tegude võimalikke tagajärgi?” kirjutas üks populaarne Telegrami seirekanal.
Õhuhäiresireenid hakkasid tööle umbes kell 11.20 ning Ukraina õhuvägi teatas, et Vene raketid liiguvad Ukraina pealinna suunas.
Mõni minut hiljem teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško linnas toimunud plahvatustest.
Rünnak toimus ajal, mil Venemaa on suurendanud ulatuslikke raketirünnakuid Ukraina pealinnale.
19. juulil lasti ühe öö jooksul Kiievi suunas välja 25 ballistilist raketti. President Zelenski kirjeldas seda kui üht suurimat selliste relvade massilist kasutamist täiemahulise sõja jooksul.
Lisaks oma tavapärasele Iskanderi ballistiliste rakettide ja mitmesuguste tiibrakettide, sealhulgas hüperhelikiirusega Zirconi rakettide kasutamisele on Venemaa väidetavalt hakanud maapealsete sihtmärkide ründamiseks kasutama ka S-400 õhutõrjesüsteemi rakette, mida on selleks ümber kohandatud.
Ukraina: rindel leidis päeva jooksul aset 230 lahingkokkupõrget
Rindel leidis ööpäeva jooksul aset 230 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina relvajõudude peastaap laupäeva hommikul.
Vene vägi korraldas reedel kaks raketirünnakut, kasutades viit raketti, ja 85 õhurünnakut, heites 275 liugpommi. Lisaks kasutati 9846 kamikaze-drooni ja tulistati 3428 lendkeha asustatud piirkondade ja Ukraina üksuste positsioonide pihta, neist 48 mitmikraketiheitjatest, edastas kindralstaap.
Kõige pinevam oli olukord Pokrovski sektoris, kus Ukraina üksused lõid tagasi 37 vaenlase rünnakut.
Zelenski hoiatas Venemaa massiivse rünnaku eest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedeõhtuses videopöördumises, et järgmise kahe päeva jooksul võib toimuda Venemaa massiivne õhurünnak Ukraina vastu.
Zelenski sõnul on luureteenistused ja Ukraina partnerid teatanud, et Venemaa on valmistanud ette rakette uue suuremahulise rünnaku läbiviimiseks Ukraina vastu. Ta lisas, et esialgse teabe kohaselt võib rünnak toimuda järgmise 48 tunni jooksul, ning kutsus ukrainlasi üles hoolitsema enda turvalisuse eest ja pöörama suurt tähelepanu õhuhäiretele.
Nagu varem teatati, ütles Ukraina välisminister Andrii Sõbiha, et aeg järkjärguliseks reageerimiseks Venemaa piiritule terrorile on möödas ning et Venemaa peab maksma hinda, mis ületab tema võime seda sõda jätkata.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1450 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 437 550 (+1450);
– tankid 12 208 (+7);
– jalaväe lahingumasinad 25 011 (+11);
– suurtükisüsteemid 46 724 (+78);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1968 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1518 (+2);
– lennukid 439 (+0);
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2023 (+17);
– operatiivtaktikalised droonid 426 836 (+1596);
– tiibraketid 4943 (+5);
– laevad/kaatrid 34 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 125 358 (+571);
– eritehnika 4462 (+8);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.