Päeval on lagritsaid keeruline näha sest nad on öise eluviisiga, kuid vahel see siiski õnnestub. Tallinna Loomaaeda jõudsid lagritsad 2021-l aastal Hollandist. Kevadel uutesse aedikutesse kolinud paarikümnel lagritsal sündis 28 poega.

Esimesed kaheksa isendit viidi Pakrile reedel ja augustis jõuab sinna veel 12 noort looma.

“Nende elus tuleb kannapöörde ja kõik muutub. Uus keskkond, uued toiduobjektid, uus kliima. Siin aedikutes on neil ju katused pea kohal, aga seal [looduses] peavad nad kohanema ilmataadi tujudega. Kindlasti on seal kiskjad, kellega nad peavad õppima toime tulema ja palju muid väljakutseid, aga ka vabadus,” selgitas pisikeste närilistega toimuva hakkavar projekti eestvedajast Tartu Ülikooli zooloog Auli Veske

Enne saarele jõudmist ootas aga ees teekond auto ja paadiga, mis samuti on loomale ootamatu kogemus. Kuidas neil Pakril minema hakkab, ei tea praegu keegi. Ühe loomaliigi loomaaiast loodusesse taasasustamine on pikk protsess ja võtab paarkümmend aastat aega.

“Kui juba mõned isendid elavad selle esimese talve üle, siis on meil läinud juba väga hästi. Aga garanteeritud see kahjuks ei ole, sest metslooma elu metsikus looduses on karm,” sõnas Veske.

Neid lagritsaid, kes Kurkse sadamast oma päris koju jõudsid, lahutab eelmistest metslooma elu elanud lagritsatest 40 aastat. Viimane tõestatud kohtumine oli 1986-ndal aastal, ütles Veske.

Neid loomakesi olla ka hiljem metsades nähtud, kuid ametlikku kinnitust sellele ei ole. Loomaaia direktor Kaupo Heinma sõnul võivad ka külastajad edaspidi lagritsat näha.

“Hetkel ei ole tavalisel külastajal Tallinna loomaaias võimalik lagritsat oma silmaga näha. Nad on ainult suletud osas, sest nende väärtus seisab taaselustamises. Aga mine sa tea – loomaia üks roll on ka inimesele rõõmu pakkuda,” ütles Heinma

Suur-Pakril aitavad lagritsatel uue eluga kohaneda tuttavad pesakastid. Toidulaua eest peavad nad aga ise hoolitsema. Lagritsad söövad putukaid, tigusid, seemneid ja marju ning elavad umbes paar-kolm aastat.