Ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalased liikusid erinevates gruppides ja nad peeti kinni pealinna erinevates kohtades: Nõmmel asuvast majutuskohas, sadamas ning kesklinnas. Ühe grupi tabamisel oli suureks abiks info tähelepanelikult Harjumaa elanikult.

Ühelgi kinni peetud välismaalasel ei olnud kaasas isiku tuvastamist võimaldavat dokumenti, kuid praeguse info kohaselt pärinevad nad erinevatest Aafrika riikidest. Esialgsetel andmetel saabusid migrandid Eestisse Valgevenest Läti kaudu. Enda sõnul oli välismaalaste plaan liikuda Soome kaudu edasi Lääne-Euroopasse.

„Viimasel kolmel päeval ebaseaduslikult sisserändelt tabatud välismaalaste arv on tavapärasest oluliselt suurem. Selliste inimeste puhul on politsei esimene ülesanne selgitada välja nende migrantide tegelik taust ning nende kavatsused Schengeni alal, kaitsmaks Eesti ja kogu Schengeni ala avalikku korda ja julgeolekut,“ sõnas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.

„Suur osa siia ebaseaduslikult tulevatest taotleb rahvusvahelist kaitset, selleks peame tuvastama nende kodakondsus, täpse päritolu ja ka võimaliku rahvusvahelise kaitse vajaduse. Samuti teeme maksimaalse pingutuse, tuvastamaks sisserändajate Eestisse jõudmise asjaolud ning ka ebaseadusliku rände organiseerijad,“ lisas Aru.

Piirivalvebüroo juht lisas, et Valgevenest lähtuv ebaseaduslik sisseränne Läti piiril on orkestreeritud ning rännet kasutatakse hübriidrelvana. „Alates rändesurve suurenemisest meie naaberriikides jälgib politsei teraselt olukorda, et olla valmis vajadusel reageerima. Kindlasti on ebaseaduslikku sisserännet Eesti suunal suurendanud kontrollmeetmete tõhustamine Poolas, Leedus ja Lätis. Ebaseaduslikku rännet soodustavad ka suvised ilmad, mis teevad liikumise lihtsamaks. Kui märkate piiriäärsetel aladel, eelkõige Lõuna-Eestis, tavatuid välismaalaste gruppe, kes erinevad n-ö tavapärastest turistidest või tegevust, mis viitab inimsmugeldamisele, siis tasub sellest politseile teada anda. Mõistlik tähelepanelikkus aitab meil kiiremini reageerida ja olukorra selgeks teha,“ lisas Aru. „Inimsmugeldamise pealt on alati püütud teenida ja hõlptulu saamise soov on lahutamatu osa ebaseaduslikust rändest. Välismaalaste ilma seadusliku aluseta üle riigipiiride toimetamine, nagu ka kõik muud seda soodustavad tegevused, on käsitletavad kuriteona,“ rõhutas piirivalvebüroo juht.

Politsei on rändesurvet arvestades muutnud nii oma taktikat rahvusvahelise liikluse sõlmpunktides kui ka piiri lähistel. Samuti oleme käinud abiks Läti kolleegidel, kes kõige otsesemalt rändesurvega silmitsi seisavad,” selgitas Aru.

Praeguseks on enamus ebaseaduslikult Eestisse saabunud inimesed läbinud esmased menetlustoimingud ning valdav osa neist taotleb Eesti rahvusvahelist kaitset. Kohtu loal on välismaalased paigutatud kinnipidamiskeskusse. Üldjuhul vaadatakse varjupaigataotlus läbi nelja kuu jooksul, erandkordadel võib asjaolude põhjalikum väljaselgitamine nõuda kuni kahe kuu menetlusaja pikendamist. Keelduva kohtuotsuse korral saadetakse välismaalased Eestist välja.

Tänavu esimese kuue kuuga tabati ebaseaduslikult rändelt kokku 149 inimest.