Ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalased liikusid gruppides ja nad peeti kinni pealinna erinevates kohtades: Nõmmel asuvas majutuskohas, sadamas ning kesklinnas, teatas PPA.

Ühelgi kinni peetud välismaalasel ei olnud kaasas isiku tuvastamist võimaldavat dokumenti, kuid praeguse info kohaselt pärinevad nad erinevatest Aafrika riikidest.

Esialgsetel andmetel saabusid migrandid Eestisse Valgevenest Läti kaudu. Enda sõnul oli välismaalaste plaan liikuda Soome kaudu edasi Lääne-Euroopasse.

“Viimasel kolmel päeval ebaseaduslikult sisserändelt tabatud välismaalaste arv on tavapärasest oluliselt suurem. Selliste inimeste puhul on politsei esimene ülesanne selgitada välja nende migrantide tegelik taust ning nende kavatsused Schengeni alal, kaitsmaks Eesti ja kogu Schengeni ala avalikku korda ja julgeolekut,” sõnas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.

Aru sõnul taotleb suur osa Eestisse ebaseaduslikult tulevatest inimestest rahvusvahelist kaitset, mistõttu peab politsei tuvastama nende kodakondsuse, täpse päritolu ja ka võimaliku rahvusvahelise kaitse vajaduse.

“Samuti teeme maksimaalse pingutuse, tuvastamaks sisserändajate Eestisse jõudmise asjaolud ning ka ebaseadusliku rände organiseerijad,” lisas Aru.

Piirivalvebüroo juht lisas, et Valgevenest lähtuv ebaseaduslik sisseränne Läti piiril on orkestreeritud ning rännet kasutatakse hübriidrelvana.

Aru kinnitusel jälgib politsei alates rändesurve suurenemisest Eesti naaberriikides teraselt olukorda, et olla valmis vajadusel reageerima.

“Kindlasti on ebaseaduslikku sisserännet Eesti suunal suurendanud kontrollmeetmete tõhustamine Poolas, Leedus ja Lätis. Ebaseaduslikku rännet soodustavad ka suvised ilmad, mis teevad liikumise lihtsamaks,” märkis Aru.

Politseile tuleks teada anda, kui keegi märkab piiriäärsetel aladel, eelkõige Lõuna-Eestis, tavatuid välismaalaste gruppe, kes erinevad n-ö tavapärastest turistidest või tegevust, mis viitab inimsmugeldamisele.

Politsei on rändesurvet arvestades muutnud nii oma taktikat rahvusvahelise liikluse sõlmpunktides kui ka piiri lähistel. Samuti on PPA käinud abiks Läti kolleegidel, kes kõige otsesemalt rändesurvega silmitsi seisavad.

Praeguseks on enamik ebaseaduslikult Eestisse saabunud inimestest läbinud esmased menetlustoimingud ning valdav osa neist taotleb Eesti rahvusvahelist kaitset. Kohtu loal on välismaalased paigutatud kinnipidamiskeskusse. Üldjuhul vaadatakse varjupaigataotlus läbi nelja kuu jooksul, erandkordadel võib asjaolude põhjalikum väljaselgitamine nõuda kuni kahe kuu menetlusaja pikendamist. Keelduva kohtuotsuse korral saadetakse välismaalased Eestist välja.

Tänavu esimese kuue kuuga tabati ebaseaduslikult rändelt kokku 149 inimest.