Narva linnapea ja Narva Haigla nõukogu esimees Katri Raik ning riigikogu ja Narva volikogu liige Aleksei Jevgrafov pöördusid sotsiaalminister Karmen Jolleri poole nõudega selgitada ja üle vaadata piirkonna kiirabisüsteemis plaanitud muudatused.
Poliitikute peamiseks murekohaks on Narva haigla reanimobiilibrigaadi valve rahastamise lõpetamine alates 1. juulist. Lisaks plaan vähendada alates 2028. aastast Narvas tavapäraste kiirabibrigaadide arvu neljalt kolmele, asendades ühe neist õebrigaadiga, kirjutas reedel ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Raigi (SDE) sõnul tuleb pärast kohaliku reanimobiilibrigaadi sulgemist raskes seisundis patsiendid transportida Tartu või Tallinna kliinikutesse, kasutades nendest linnadest saabuvat reanimobiili. Selle jõudmine Narva võib võtta ligikaudu kaks tundi ning patsiendi transport kõrgema etapi haiglasse kokku üle nelja tunni. Varem, kui Narvas oli oma reanimobiilibrigaad, õnnestus patsient haiglasse viia ligikaudu tunni ja 50 minutiga.
Raigi hinnangul võib selline viivitus osutuda kriitiliseks infarkti, insuldi, aordi rebendi, raskete koljutraumade ja teiste seisundite korral, kus iga minut mõjutab patsiendi ellujäämisvõimalusi.
Pöördumises palub linnapea sotsiaalministeeriumil avalikustada analüüsid ja arvustused, mille alusel otsustati rajada Narva-Jõesuusse uus kiirabibaas, vähendada Narvas kiirabibrigaadide arvu ning lõpetada reanimobiili rahastamine. Samuti nõuab Raik, et hinnataks reformi mõjusid patsiendi ohutusele, kiirabi kohalejõudmise ajale ja raskelt haigete inimeste ellujäämisele.
Sarnase pöördumise saatis ministrile ka keskerakondlane Jevgrafov. Ta palub selgitada, milliste uuringute ja analüüside põhjal kiideti reform heaks, kuidas tagatakse kriitilises seisundis patsientide transport pärast kohaliku reanimobiilibrigaadi kaotamist ning kas ministeerium on valmis tehtud otsused uuesti läbi vaatama.
Jevgrafov seab kahtluse alla ka uue kiirabibaasi rajamise otstarbekuse Narva-Jõesuusse. Tema hinnangul võimaldab olemasolev Narva kiirabibaas jõuda Narva-Jõesuusse 10 kuni 15 minutiga. Samas uue jaama ehitamine läheks tema sõnul maksma 700 000 kuni 900 000 eurot ning tooks kaasa ka täiendavad ülalpidamiskulud.
Nii Raik kui ka Jevgrafov rõhutavad, et küsimus ei puuduta üksnes korralduslikke muudatusi, vaid elutähtsa arstiabi kättesaadavust kümnetele tuhandetele Narva ja Narva-Jõesuu elanikele. Nad kutsuvad sotsiaalministeeriumi üles avalikustama kõik analüüsid, eksperdihinnangud ja arvutused, mis on olnud piirkonna kiirabireformi aluseks.