Hommikust kuuma rüübet on aastakümneid peetud pigem paheks ja inimesed muretsevad sageli kohvijoomisest tingitud südamekloppimise pärast. USA More kardioloogi Gregory Marcuse juhitud töörühm analüüsis nüüd sadu varasemaid teadustöid. Uuringute koondpilt näitab kohvijoomise mõju hoopis helgemas valguses.

Rõõmusõnum kohvisõpradele

Kofeiin on maailma populaarseim psühhoaktiivne aine, mida inimesed tarbivad peamiselt looduslike jookide, eeskätt kohvi ja tee kujul. Aine mõju organismile sõltub paljuski annustamisviisist ja kogusest: looduslikes allikates leiduv kofeiin toimib teistmoodi kui laboris toodetud puhas ühend.

Ameerika kardioloogide ülevaade toob nüüd kohvisõpradele rõõmusõnumi. Ilmneb, et mõõdukas kohvitarbimine on enamikule täiskasvanutest täiesti ohutu. Kui juua päevas kuni 400 milligrammi ehk umbes neli tassi kohvi, langetab see koronaarhaiguse ja insuldi ohtu ning vähendab südamepuudulikkuse riski.

Lisaks aitab igapäevane kohvijoomine insulti ennetada. Mitu suurt rahvastikuuuringut osutavad U-kujulisele seosele kohvitarbimise ja insuldiriski vahel. Seejuures on kõige väiksem oht insulti haigestuda neil, kes joovad kolm kuni neli tassi päevas: teadlaste sõnul väheneb neil insuldioht lausa 21 protsenti.

Patsiendid kardavad sageli südame rütmihäireid ja arstid soovitavad sel juhul kofeiinist hoiduda. Uued kliinilised katsed lükkavad aga niisuguse hirmu ümber. Kardioloogide sõnul vähendab regulaarne kohvijoomine ohtliku kodade virvendusarütmia tekkimise tõenäosust. Küll aga võib see veidi suurendada ohutute vahelöökide arvu.

Kasu laieneb ka ainevahetusele. Igapäevastel kohvijoojatel areneb II tüübi diabeet välja harvemini kui kofeiinist hoidujatel. Huvitava kõvera joonistab seejuures välja vererõhu ja loodusliku kohvi suhe: mõõdukas tarbimine aitab pikas plaanis vererõhku langetada, kuigi väga suured kohvikogused võivad seda ajutiselt tõsta.

Energiajook on hoopis teine tera

Looduslike kohviubade hea mõju ei laiene teistele kofeiinitoodetele. Energiajoogid sisaldavad kofeiini sageli sünteetilisel kujul ja hiigelkogustes. Purgijook imendub kiiresti ja koormab tugevalt vereringet, mistõttu suhtuvad arstid sellistesse toodetesse ettevaatusega.

Suurtes annustes tarbitavad energiajoogid tõstavad tuntavalt vererõhku. Haiglatesse satub üha rohkem noori, keda vaevavad kunstliku kofeiiniga jookidest tingitud südamemured. Teadlaste sõnul on näiteks täiesti tervetel 20. eluaastates noortel vallandunud purgi tühjendamise järel eluohtlik kodade virvendusarütmia. Lisavaevusi tekitavad nendes jookides tauriin ja suur suhkrusisaldus.

Südamearstid rõhutavad, et energiajoogid ja looduslik kohv on põhimõtteliselt erinevad. Ülevaateuuringu autorite sõnul viitavad senised andmed sünteetiliste ja suure kofeiinisisaldusega toodete südant kahjustavale toimele. Kohvijoomisest saadavat kasu ei tohi nende sõnul laiendada spordijookidele või energiapulbritele. Tavalise kohvitassiga võrreldes kümme või enam korda suuremad äärmuslikud kofeiiniannused pulbrite kujul võivad halvemal juhul viia vatsakeste virvenduse ja äkksurmani.

Palju määrab ka kohvi valmistusviis. Südame tervist toetab kõige paremini paberfiltriga valmistatud jook. Filtreerimata presskannu- ja türgi kohv sisaldavad seevastu rohkelt kafestooli-nimelist ühendit. Ülevaate järgi tõstab sellise kohvi joomine organismis veresooni ummistava halva kolesterooli (LDL-kolesterooli) taset.

Liiati reageerivad inimesed kofeiinile erinevalt. Organismi suutlikkust ergutit lagundada juhib geen nimega CYP1A2. Mõne inimese maks töötleb kofeiini kiiresti ja võimaldab neil uinuda kas või kohe pärast tassi kohvi joomist. Aeglasema ainevahetusega kohvisõpradel püsib aine veres aga tunde ja segab und.

Küsimusi jääb õhku

Praegustel teadmistel on siiski omad piirid. Valdav osa ülevaatesse koondatud andmetest pärineb suurtest vaatlusuuringutest – need näitavad vaid seoseid, mitte otseseid põhjuseid. Uurijate sõnul peidab end sellistes andmetes tihti tervisliku tarbija kallutatus. Teisisõnu kipuvad mõõdukad kohvijoojad ka muidu tervislikumalt elama ja regulaarselt liikuma.

Lisaks kofeiinile sisaldab kohviuba sadu teisi aktiivseid ühendeid. Rohelises kohvis leiduv klorogeenhape vähendab põletikku ja parandab veresuhkru tasakaalu. Teadlaste hinnangul jääb esialgu ebaselgeks, kas südant kaitseb kofeiin ise või hoopis taimsed lisamolekulid. Nimelt on ka kofeiinivaba kohv paljudes uuringutes andnud sarnaseid südant toetavaid tulemusi.

Nende küsimuste vastused eeldavad uusi kliinilisi katseid. Gregory Marcuse sõnul peaksid tulevased uuringud vaatama kofeiini mõju kohvijoogi muude koostisosade omast eraldi. Oluline on välja selgitada täpsed annused, mis aitaksid eri südamehaigustega patsiente. Kardioloogid tahavad lisaks mõista, kas kohvijoomisega alustamine parandab seni rüüpest hoidunud inimeste tervist.

Praegune teaduslik konsensus annab kohvisõpradele igatahes rohelise tule. Kolm kuni neli tassi päevas mahub hästi tervisliku eluviisi juurde. Marcuse töörühma sõnul peavad kohvijoojad aga jälgima, et nad ei rikuks jooki rohke suhkru ja kaloririkaste siirupitega: südamele tagavad parima kaitse mõõdukus ja õige valmistusviis.

Uuring ilmus ajakirjas Circulation.