Juuli keskel saatis justiits- ja digiministeerium kooskõlastusringile tubakaseaduse muudatused, mis paberil kaitsevad noori ja rahvatervist.
Nikotiinipatjadele tahetakse seada nikotiinisisalduse piiriks 4 mg nikotiini ühe grammi toote kohta ja lubatuks jääb ainult tubaka või mentooli maitse. E-vedelike lubatud maitseained pannakse kinnisesse nimekirja ning kaugmüük keelataks täielikult ja esimest korda muutuks karistatavaks ka tellija ehk tavaline tarbija, trahv kuni 2400 eurot.
Kõlab otsustavalt. Häda on selles, et oleme sellesama katse Eestis juba korra ära teinud ja tulemused on maksu- ja tolliameti tabelites kõigile lugemiseks üleval.
Alustame näitajast, mille eelnõu seletuskiri ise välja toob: praegu müüakse Eestis nikotiinipatju, milles on nikotiini kuni 50 mg grammi kohta. Uus piir on sellest 12,5 korda madalam ehk siis suur osa praegusest valikust muutub ebaseaduslikuks. Aga tarbija vajadus ei kao seadusega kuhugi. Inimene, kes täna kasutab kõrgema nikotiinisisaldusega padjakest, ei hakka homme kasutama 12,5 korda nõrgemat, ta otsib üles koha, kust vana toodet edasi saab. Ja see koht on olemas.
Reaalne olukord on juba varasemast hästi teada. 2019. aastal keelati Eestis maitsetega e-vedelikud ja nende müük e-poes. Mis me tulemuseks saime? Edasimüüjate hinnangul 60-protsendilise salaturu (riigi enda ametlikku hinnangut polegi).
Aastatel 2019–2020 laekus e-vedelike aktsiisi riigikassasse umbes miljon eurot aastas. 2023. aastal, kui aktsiis pärast lühikest pausi taastus ja mentoolimaitsega e-vedelikud tagasi müüki lubati, laekus 5,8 miljonit eurot. Maksumäär oli sama ja toode oli sama, erinevus oli selles, kui suurt osa turust riik üldse nägi. Ehk siis lõviosa turust elas aastaid seal, kuhu sotsiaalministeeriumi ja maksuameti pilk ei ulatu.
Välismaal on sama katse tehtud veel põhjalikumalt. Holland keelas maitsed 2024. aastal ja värske raporti järgi on noorte veipimine pärast keeldu kahekordistunud ning kohalikust poest ostab e-sigarette vaid kolmandik kasutajatest. Kanadas kasvatasid e-sigarettide maitsepiirangud teadlaste hinnangul tavasigarettide müüki 9,6 protsenti. Ka NNA Suitsuvaba Eesti tehtud kasutajate uuringus 2021. aastal tunnistas seitse protsenti endistest e-sigareti kasutajatest, et maitsekeelu järel hakkasid nad uuesti tavasigarette suitsetama.
Kõige huvitavam on, et eelnõu koostajad teavad seda kõike ise, seletuskirjas viidatakse ausalt Hollandi andmetele, mille järgi noorte seas kasutus pärast keeldu ei vähenenud, vaid suurenes. Tsiteeritakse tõendit omaenda plaani läbikukkumise kohta ja minnakse ikkagi edasi.
Nüüd ohutusest, sest see on selle loo kõige kurvem osa. Legaalses poes müüdav toode on läbinud laborikontrolli, milles tehakse kindlaks e-vedeliku ja selle kuumutamisel tekkiva auru ohutus tarbijale. Tegemist ei ole suvalise kontrolliga, vaid see tuleb läbi viia Euroopa Liidu akrediteeringuga laboris. Selliseid laboreid on EL-is vähe ning Eestis taoline üldsegi puudub.
Samuti kontrollitakse nikotiini sisaldust ning pakendil on kogu koostis kirjas. Salaturul müüdavate toodete osas ei saa keegi kindel olla. Näiteks möödunud aastal konfiskeeriti Brüsselis üle 12 000 e-sigareti, millest osa sisaldas nikotiini 2,5 korda üle lubatu piiri, Inglismaal leiti koolinoortelt konfiskeeritud salatoodetest pliid ja niklit kordades üle lubatud normi.
Eestis vastas 2018. aasta katses esimene Facebooki salamüüja nelja minutiga, veerand tunniga kogunes 13 pakkujat ja üks neist müüs vedelikku kangusega 100 mg/ml, viis korda üle legaalse piiri. Ja mis kõige olulisem meeles pidada, salaturul ei küsi keegi dokumenti. Juba praegu kehtivate keeldude juures on 33 protsenti Eesti õpilastest proovinud e-sigaretti 13-aastaselt või nooremana. Keeld ei võta noortelt toodet ära, keeld võtab müüjalt vanusekontrolli ära.
Kaugmüügi keeldu põhjendab seletuskiri sellega, et kolmandatest riikidest tuleb kontrollimatu koostisega kaupa. Probleem on õige, aga lahendus omapärane: karistame Eesti tarbijat kuni 2400 euroga. Diilerit selline trahv ei morjenda, tema kliendibaas nende muudatustega hoopis kasvab. Nüüd pöörduvad tema poole ka need inimesed, kes tellisid endale sobivaid e-sigarette teistest Euroopa Liidu riikidest, kus need on täiesti legaalsed ja vastavalt ka laboris kontrollitud.
Kuna palju on räägitud riigieelarvest, siis vaatame ka rahalist poolt. Mullu laekus tubakaaktsiisi 260 miljonit eurot, sellest vähem kahjulikelt toodetelt – nikotiinipatjadelt, e-vedelikelt ja kuumutatavalt tubakalt – kokku üle 21 miljoni. Kui padjakeste ja maitsetega toodete müük salaturule kolib, siis viiakse aktsiis ja käibemaks edaspidi salamüüja taskusse.
Belgia, mis oma tubakapoliitika samuti keeldude ja hinnatõusude peale ehitas, jääb aastas ilma üle kolme miljardi euro suurusest maksutulust. Sealse tubakatootjate liidu viimase mõõtmise järgi on 44 protsenti suitsetatud sigarettidest maksuvabad ehk pärit salaturult. Miks on vaja meil teha riigina kingitus salaturule ja laekumata maksutulude tõttu hakata tegema uusi kärpeid?
Lõpetuseks ka kahjude vähendamisest. Rootsis suitsetab sealse uuringukeskuse CAN andmetel iga päev 3,7 protsenti inimestest, Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 13,2 protsenti. Rootsi jõudis sinna suuresti just nende toodete abil, mida meie eelnõu praegu sisuliselt keelab.
Suurbritannia terviseameti hinnangul on e-sigaret vähemalt 95 protsenti vähem kahjulik kui tavasigaret ning USA More toidu- ja ravimiamet andis tänavu juunis järgmistele nikotiinipatjadele ametliku vähendatud riskiga toote staatuse ehk need toetavad suitsetamisest loobumist ja panustavad seega rahvatervise kaitsesse. Ehk siis samal ajal, kui maailma mõjukaimad ravimiametid tunnistavad need tooted suitsetajale ohutumaks alternatiiviks, teeb Eesti need kättesaamatuks, täpsemalt legaalselt kättesaamatuks. Salaturul jäävad nad jätkuvalt kättesaadavaks.
Eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks anti huvigruppidele seitse tööpäeva. Ju vist kardeti, et pikema ajaga ei jõua keegi arve üle lugeda. Loeme ikkagi.
Mis me selle eelnõuga siis saame? Suurema salaturu, kontrollimata tooted ja riigieelarvest kaduvad miljonid eurod. Osa alternatiivse toote kasutajatest naasevad tavasigarettide suitsetamise juurde. Ja noorte hulgas kasvab samuti salaturult pärinevate toodete kasutamine, mida lubab ka eelnõu seletuskiri. Jääb arusaamatuks, miks sellist kingitust tahetakse salaturule teha. Selle asemel tahaks näha ettepanekuid, kuidas tuua inimesed salaturult ära.